Need on pisarad,
mis mööda põski alla voolavad.
See on ahastus,
mida tunnen.

Kellele on vaja mind,
inimest kes surmast unistab?
Nutab ja haiget teeb,
tunnetega mängib
ning hiljem ise haiget saab.
Kas vastutasuks hävitad kõik,
kõik mis oli?
Või jätad kõik nii
ja lahkud jäädavalt,
tehes haiget mulle ja endale?
Kas tõesti olen väärt nii vähe
ning tähendan Sulle vaid saasta?

Olen sündinud,
et haiget saada.
See kõik on see,
mis röövib elumõtte
ning paneb nutma.
Tänan, et tegid haiget.
Alati Sinuga,
keegi, kes hoolib. Pisarad, mis mööda põski alla Pisarad tunnen.

Pëlqen! 1