Eelmises :

Ta oli mulle kirjutanud väga pika kirja.. lisanud sellele veel oma pildi ka. Kiri oli järgmine ...

Selles osas: ..

Kallis Marii .

Ma tean , et Sa otsid mind. Ma tean , et ma oleksin pidanud Sulle varem kirjutama. Aga ma ei julgenud. Sama moodi nagu Sina ei julgenud mulle midagi esimesel päeval öelda. Minu nimi on Philip. Ma olen kaheksateist aastat vana ja käin üheteistkümnendas klassis. Ma kolisin suvel Eestisse elama, peale oma ema surma. Mu isa on eestlane ja meil on siin väike maja. Mõned tänavad Sinu majast eemal. Ma olen Sind jälginud. Ma tean Sinust palju . Kuid ma tahaksin Sind veel rohkem tundma õppida. Täna selle eest, et ma Sulle kirjutada sain oma sõbrannat. Tema teab mind juba kauem . Me saime suvel sõpradeks. Ma märkasin tema riiulil Sinu ja tema sõbrapilti . Ta ütles, et Sa oled tore tüdruk ja , et Su vend käib ka üheteistkümnendas. Seega ma otsustasin Sulle nüüd kirjutada. Kuna homme on Su sünnipäev. Ma tahtsin Sind kutsuda välja, kui Sa nõus oleksid minuga tulema.

Loodan Sind näha.

Philip .

Ma lugesin selle veelkord läbi, ma ei uskunud , et see tõsi on. Ruttu haarasin ma oma telefoni ja helistasin Annile. Tahtsin teda tänada.. Rääkisime pikalt.. Sain Annilt ka Philip’i numbri . Mul on see kuu vist üldse väga suur kõnearve. Aga ei ole hullu... Loodan, et ema pahandama ei hakka . Ta mõistab mind. . Salvestasin Philpi numbri ära ja heitsin voodile.. Olin nii õnnelik.. Järsku taipasin , et mul ongi homme sünnipäev.. mul läks see täiesti meelest ära.. Lippasin ruttu pesema .. Hiljem soovisin emale ja Kevvule head ööd.Isa mul kahjuks ei olnud. Võtsin oma kaisuka kaissu ja uinusin.. Täna öösel ma magasin nii rahulikult.. Hommikuks olin väljapuhanud ja ootasin, et keegi tuleks mulle laulma.. See on alati väga põnev.. Ma sain siiski juba seitsmeteistkümne aastaseks.. Ainult aasta veel ja ma olen täisealine.. Lõpuks tulidki ema ja Kevin .. Laulsid mulle ja ma avasin rõõmuga oma kingid.. Kevin kinkis mulle väga armsa käekella.. Ta teab igal aastal mida ma vajan . Ema kinkis mulle ühe väga erilise sõrmuse.. Ta ütles, et see oli vanaema ja vanaisa kihlasõrmus.. Ka tema kandis seda, kui isaga abiellus.. Aga kuna nad nüüd lahtutatud on , olen mina järgmine, kes seda kunagi kanda saab .. Siis ma mõtlesin kohe Philip’i peale. Nii armas oleks, kui ma saaksin seda kanda.. Järsku kõlas ukse kell ja ema tegi ukse lahti .. Hõikas mind alla. Ma panin ruttu end riidesse ja juuksed patsi.. Seal oli minu ülltuseks Liisa.. Huvitav mida tema siit tahtis.. Ta kallistas mind ja soovis mulle õnne. Tal oli ka kink.. Ta kinkis mulle mingi väga kalli lõhna.. See oli tõesti hea lõhn.. Ta küsis, kas läheme koos kooli, ma noogutasin .. Lippasin uuesti üles ja tegin kiire meigi.. Tavaliselt ma ennast ei meigi, aga täna oli see hädavajalik.. Tee peal rääkis Liisa mulle , et Philip oli eile tema juures käinud.. Ma tegin näo , et ma ei tea midagi.. Ta rääkis, et nad saavad hästi läbi , kuid Philip oli öelnud , et ta ei otsi suhet. Liisa lisas veel,et talle ei oleks nagunii Philip meeldinud.. talle ei meeldi brünetid.. eelistab blondiine nagu ta ise on .. Koolis soovisid mulle palju õnne.. Mulle lauldi ka laul ja klass kinkis mulle ühe hästi suure kaisuka . . mulle nii meeldis see ..Matemaatika klassi jõudes jäin ma mõttesse, ma ei süvenenud üldse tundi.. Miks Liisa täna minu juurde tuli ,me ei saa üldse läbi.. kunagi me saime.. aga see muutus, kui me vanemaks saime.. Ehk on ta tõesti muutunud.. Terve päeva ma mõtlesin sellest.. Õnneks oli täna vähem tunde ja sain varem koju.. Kodus ma sõin oma torditüki ära ja heitsin magama, olin natuke väsinud.. Võtsin oma suure karu kaissu ja uinusin.. Järsku helises telefon.. Vaatasin ja imestasin , see oli Philip.. Issand, ma täitsa ju unustasin .. Ma pidin Temaga välja minema.. Võtsin kõne vastu.. Leppisime kohtumise koha ja aja kokku. . Lõpetasin kõne ja hakkasin ruttu omale sobivat kleiti otsima.. Mulle tundus, et ma ei leiagi seda.. Kuid siis vaatasin, et on üks kleit, mida ma pole kordagi kandnud.. see sobis tänaseks väga hästi.. Tegin õrna meigi ja sättisin oma juuksed korda.. Helistasin emale, et ma täna tulen hiljem ja läksin välja.. Liikusin mööda tänavat, kui mööda sõitis Liisa oma uhke autoga.. , ta uuris kuhu ma nii ilusana lähen.. Ma ehmusin ja muidugi valetasin, et emaga õhtust sööma.. ta lehvitas mulle ja sõitis minema..Jõudsin lõpuks kohale.. See restoran oli imeilus.. Ma ei olnud seal varem käinud.Läksin sisse ja nägin seal Philip’i . Lähenesin talle ja seejärel istusime lauda.. Ta vaatas mind sama pilguga, kui esimesel korra, kui ma Teda nägin....Jätkub !