Alates 1943.aasta algusest kuni 1944.aasta veebruarini siirdus Eestist Soome 4000 õõgenikku,neist veidi üle 400 sõitis edasi Rootsi.Enamik pagulasi olid mehed,pooled neist alla 24 aasta vanused.Kokku põgenes Saksa okipatsiooni ajal Sooe 5000-6000 inimesst.1944.aasta augustis tuli Soome aree 200.jalaväerügemendist tagasi Eestisse ja oasles kaitselahingutes 1752 Eesti vabatahtlikku sooepissi .Tõenäoliseslt kuulub Saksa poolel hukkunud Eesti kodanike arv suurusjätku 10 000,ehkki on olwtaatud ka kuni 20 000 mehe langemist.Trükis ilmunud esialgne üldnmestik sisaldab 6666 nime.Täpsemaid arvandmeid on ainult mõne ükisiu väeosa kohta ( näiteks Narva pataljon,soomepoiste rügement),kõige lünklikum on aga sõja viimasel perioodil langenud puututav nimestik.Saksa okupatsioni ajal arreteeritute kohta on vaid osalisi andmeid.Julgeolekupolitsei IV osakonna aastaaruande järgi arreteeriti juulist 1941 kuni juunini 1942 18 893 isikut,neist 7485 vabastati,5634 hukati ja 4627 saadeti koonduslaagrisse.Karisusajad varieerusid paarist nädalast kni 5 aastani.2002.aastal ilmunud uurimuse kohaselt hukkus või hukati ajavahemikus 1941.aasta juulist kuni 1944.aasta nonembrini 7800 Eesti Vabariigi kodanikku.Ei ole tõenäoline,et Eestis võkiks palju rohem olla kui Saksamaale viidud ja seal hukkunud Eesti kodanike arv,ootab veel kindlakstegemist.Suurem osa ohvritest hukati 1941 ja1942.aastal.Enamasti süüdstati neid Nõuogude võimuorginite tegevusest osavõtmises või inimsusevatastes kuritegudes ( roiades).Teine sihtrühm olid neead,keda sakalased retresseerisid  nende rahvusilkku kuuluvsuse tõttu.,nätes juudid ja mutlased.Andmebaasi järgi oli hukunute seas kõige rohkem eestlasi -70%,venelasi oii 15% ja juute 12%.Siiski oli ka üksikuid eestlaste rühmi,kes käsu korras või omal algtusel osalesid juutide tapmises.Kõige tähelepanuväärsemad on juutide massimõrvad Klooga koonuslaagris vahetult enne punaarmee saabumist.Üksikud Omakaitse liikmed võtsid samuti osa juutide hhävitsmisest okuoeeritud Eesti pinnal.Kommunistidevastases võitluses kannatasid ka juudid.Nõukogde poolele sattunud juudid vagistati.Põhjalkult on Saksa Julgeolekupolitsesi aega Eests uurinud Rurh Bettina Birn.Raamatus  ''Die Shicheitspolizei in Estland 1941-1944''kirjeldab ta Saksa võimuaparaadi tööd Eestimaal.Raamatust võib ka lugeda kuidas varasem Nõukogude okupatsooon Eestis inimesi hävitas ja hukkas ning kuidas sakslased komununiste ja teisi vngistasid ja hukkasid.Kuigi natsid pidasid juute eriti ühiskonnaohtlikeks,krjeldatksepõhjaliult ka saksa laagred,näiteks Jägala laagrit.Vangidele 

Pëlqen!