EESTI ÕIGUSE 100 AASTAT
66, Põlva, Estonia

..PS kommenentaaride VII peatüki autorid on Riigikohtu 1994.aasta otsust tõlgendades märkinud,et kuigi ,,edasilükkamatute riiklike vajaduste ning Riigikogu kokkutullemise võimatuse üle otstustamine on riigipea ainupädevuses,kes lähtub ainult oma paimast arusaamisest ja südametunnistusest'',seostub see ohu mõistega,mis peab olema objektiivne ning põhinema ussldusväärtsetel andmetel selle kohta,et ,, seadluse andma jätmisel võib riigile tekkida korvamatut kahju''.Kaasallkirjstamise nõue tähendab,et Riigikogu esimees ja peaminister peavad kontrollima,kas seadluse andmise põhiseaduslikud eeltinimused on täidetud,kas sedaus on seaduslik ja otstarbekas.Põhiseaduse kommentaarides nenditase,et kuigi vormllselt on seadluse vastu võtntud president,on see tegelikult kole võimutipu ühine õigusakt.,,Tugeva eel-ja järelkontrolli säteatamisega on püütud viia miiniumini presidendi kui ainuisiulise haldusorgani suva dekreediõiguse kasutamisel'' ja seega püütud luua mehanisme,mis välistaksid presidendi seadlusandluse kuritarvitamise.Pärast iseseivuse taastaist ei ole üksiki president seadlusi andnud.PS§ 3 lõike kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel..Seadusi võtab vastu parlenent -Riigikogu.Parlaent on rahvast esindav organ,saab oma mandaadi vabadel,üldistel,ühetaolistel,otestel ja salajastel valimitel.Riigikogu teostab ka parlamentaarset kontrolli valitsuse tegevuse üle ning teatuud õõrgemate riigiametite täitjad,näiteks Riigikohtu esimehe ja kohtunikud,riigikontrolöri ja õiguskantselii.Seadused võetakse üldjuhul vastu kolmel lugemisel.Esimsesel lugemisel otsustatakse,kas sellist seadust on põhimõtteliselt vaja,teisel lugemisel lepitakse kokku konkreetses tekstis ja kolmandal järgneb otsus eelnõu seadusena vastu võtmise kohta.Rahvas saab riigivõimu teostada peale vallmiste ka rahvahääletuse kaudu.Võrreldes eelmiste põhiseadustega siiski väiksem:õigus panna seaduseelnõõu võõi muu riiiellu küsmus rahvahääletusele on Riigikogul ning seda ei saa otsutada rahvas rahvaalgatuse korras.Ainult rahvahääletusega saab muuta PS I peatükki ,,Üldsätted'' ja XV peatükki ,,Põhiseaduse muutmine''.Täidesaatev võim PS järgi valitsusele,kes peab korraldama riigi valtsemist ja esindamist sealhulgas poliitiliste eesmärikide seadmist,riigikaitset,seaduste täitmist ja rakendaist,aga ka ühikondiku elu laiemaid valitsus-ja haldusküsmusi.Eesti 1992aasta PS on pidanud ajale üsna hästi vastu pidanud,kuigi ettepanekuid on tehtud palju,nii üksikmuudatsteks kui ka kogu PS tekti ultatuslikuks,kuid mitte põhikorda tervikuna muutvaks reformiks.23 muutatusettepanukut on toonud kaasa PS muutmise eelnõu algatamise,PS on muudetud siiski vaid viis korda:2003.aastal kaks korda,üks neist rahvaääletusel; 2007.,2011.ja 2015.aastal.Muudatused on seisnenud kohaliku omavalitsuse volikogude valimisperiodi pikendamises ehk volikogu valimisesneljaks aastaks,PS täiegdamises ühinemise tõttu Euroopa Liiduga,eesti keele kaitse sätestamisese preambulis,riigikaitse juhtimise korratamises ning valimiea langetamises kohalike omavalitsuste valiimisel.Kõige tähtsam muudatus oli Ps täiendamine ühinemiseks Euroopa Liiduga ( EL),sest PS § 1 lõike 2 kohaselt on ,,Eesti isesevus ja sõltumatus'',,aegumatu ja võõrandamatu ''.PS muudeti PS täiendamise teel.Probleem on selles,et EL-ga liitumine tähendas ja tähendab iseotsustusõiguse kitsendamist,seega osa suvraanuse ehk iseseisvuse ja sõltumatuse võõtandamist.PS muutmist reguleerivate normide järgi pidi seda tegama rahvahääetusel.14.septembri 2003.aasta rahvahääletusel vastu võetud PS muutmise seaduse ehk nn akti § 1 sätestab:,,Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu,lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest''.Täiendamise seaduse § 2 järgi kohaldadakse Eesti kuulumisel Euroopa Liitu Eesti põhiseadust,arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.Rahvahääletuse sedelil oli PS täiendamise seaduse tekst ja küsimus:,,Kas Teie olete Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariiigi põhiseduse täiendaise seaduse vastu võtmise poolt? ning vastata kas ,,jah'' või ,,ei''.Hääletamas käis 64% hääleõiguslikest kodanikest,PS täieneduse vastuvtmise hääletas neist 66,8 % ja vastu 33,2%.

2 views
 
Komente

Nuk ka ende komente.
Lini komentin tuaj, filloni diskutimin!

Ditar
Blogët shkarkohen çdo 5 minuta