Rohelisuse uppumas, lõputud aasad,

silmapiiril metsa read, paar pilve päikese kaasas.

Tuul lennutab vabaks pääsenud heina,

pole siin ühti puuri ei seina,

mis sisse seoks hinge

või paneks aja seisma.

Sõõrmetes aasa magusad lõhnad,

silmades päikese kiired nii kõhnad,

upun ning sulan niidu sisse ära

mis siis, ei tule sest mingitki kära.

Pea pilvedes kisub vaid lindude laul,

ning soojenev saun.

Pëlqen!