...Soome turiste hakkasid võimud lubama Tsllinna 1960-ndate keskel.Kodueestlaste käigud välismaale ja pagulaste külaskäigud Nõukogude Eestisse,mis 1950-ndail olid mõeldamatud ja 1960-ndail haruldased,said 1970-ndail suhteliset tavaiiseks.Aastaks 1980 polnud alla 40 aastastel enam läbielamisi iseseisvusajast ega palju lausterroriaastaistki.Uus põlvkond oli vabam hirmust,kuid oli ka kohanenud Moskva poolt peale surutud korraga.Vene sisseränd ksetis ja 1970-ndate lõpus lisandus uus vanestamiskampaania koolides.Protesti surusid võimud alla ikka jõhhkralt,kuid  just nagu vähem enesekindlalt kui varem.Rohkem hakkas esinema sellist rahvaprotesti nagu lilled vabassõja sangari Juius Kuperjanovi kalmule.Kui Tallinnas 1972.a Tšehhoslovakkia võitis NSV Liitu,kuulutaid TPI tudrngid tänavail ,,Meie võitsime!'' See olnuks kujuteldamatu aastal 1962.Kui Tartu võimud 1976.a rokk-kontserdi ära keelasid,tunnetades kasvas poliitilisi varjundeid,marssis tuhatkond tudengit poole ööni ringi,hüüdes võimavastaseid lööklauseid.Sama kordus,kui võimud keelasid rokk-ansamblit esinamast Tallnnas septembis-oktoobris 1980.Selle järel sundisid võimud kooe 200 õpiast välja viskama.Samal kuul kuulutas kuni 200 Tartu Katseremonditehase töölist välja streigi-esimese Eestis 40 aasta jooksul.Nagu öeldud,poiitiise vastupanu esmasiht on mitte lihtalt olla,vaid ka olla nähtav maalimas.Mida siis tollal näha oli? Esimemene märgatav omakirjastuslik põranda all leviv kirjutis oli ,,Loota või tegutseda?'' allkirjaga ,,Eesti tehnilse intelliegentsi arvukad liikmed'' ( juulis 1986,seega enne NSV Liidu sissetungi Tšehhoslovaikkiasse).1971.a alustas ilmumist põrandaalune ajakiri Eesti Demokraat.Selle numbreid läände ei jõudnnud,küll aga seal avaldatud Eesti Rahvarinde (ERR) programm,Moskva omakirjastusliku Jookvate Sündmuste Kroonika kaudu.1972.a saatsid ERR ja Eesti Demokraatlik Liikumine URO-le ja selle peasekretärille Tunne Kelami koostatud kirja.See oii kaua teel,kuni selle avaldas 1974.a Rein Taagepera Juris Dreifeldsi teaeleht Baltic Events Kanadas.Võimud vangistasid Artjom Juskevitši,Mati Kiirendi,Kalju Mätiku ning Sergei Soldatovi.Sellega viisid nad teae Eesti vastupanust New York Timesi.Protestid ja vangistamised tihenesid,ent teabe osas oii eelmiste aastakümnete raudeesriie hõrenenud.Risk vangis surra püsis,ent sai loota,et ohver ei kao jäljetult.Algas Balti erimeelsete koostöö.Täpselt 40 aastat pärast Molotov-Ribbentropi paktti jõudis augustis 1979 lääne ajakirjanke kätte Moskvas protest 45 allkirjaga,valdavalt olid allakirjutanud leedulased,aga ka neli lätlast ja neli eestlst,nende seas Nikus,kes taas vangistati.Järgnes hulk teisi märgukirju üksikaktsioone.1978.a hakkas Jüri Adamsi toimetusel ilmuma põrandaalune masinkirjas väljaanne ,,Lisandusi mõtete ja uudidte vabale levikule Eestis'',mille andjaid võimud kunagi ei suutnud avastada.Kõigest sellest teadis rahvas vähe.Uue etapi avas 1980.a ,,40 kiri'',mis tabas ära tekkinud vahemku lausprotesti ja näilise truualaluse vahel.Jaan Kaplinski eestvõttel koostatud kiri 40 tuntud haritlase allkrjaga läks ajalehtedale kohalikust Rahva Häälest Moskva Pravdani ( millest ükski seda ei avaldnud).Kiri avaldas muret eesti keele väljatõrjumise üle selges,ent sedavõrd mõõdukas keeles,et võimud osanud võtta kiireid vaikseid vastusamme.Teave kirjast levis üle Eesti,mis omakorda tegi vastusammud ebamugavaks.Kas võinuks sellist kirja saata juba viis aastat varem,ilma vangi mimemata?Vaevalt.Ja kes julgenuks?Kõhklev režiim hakkas tegelikkuses taluma vorilt lojaalsst opostsiooni,ilma seeuures kohandamta oma totalitaarset stuktuuri.See oli ränk vastuolu.EKP tipus kestis köievedu Venemaa eestlaste ja kodumaist vahel.Kodumaiste arv kasvas.Venemaised juurde ei tulnud,ent oli oli pikem teenistusaeg ja Moskva usaldus.Heitlus jõudis kõrgpunti 1978.a.EKP ülemhaldur Johannes Käbin,kes oli pikapeale Eestis taaskohanenud,lükati vormiliseks Nõukogude Eesti riigipeaks.Teda asendas keelt ja maad halvasti tundev Karl Vaino.Sellega oli Käbini eelistatud kodumaine järglane Vaino Väljas väljas mängust ja varsti ka Eestist,NSV suursaadikuna Kariibi mere ääres.

Pëlqen!