--- Juhan Jausson on tõdenud (Janusoon 1932.8),et (t)ootmisalade kui ka rahvusliku mahutuse vahekordade järele Eesti kuulub industriaseerimiselt madal astmel olevate riikide hulka.Ekstensiivse tootmisala valdav ülekaal võimaldab ainult aeglast üldmajanduslikku arenemist,sest kapitalikogumine sellise majandusliku struktuuri juures on väike,nii ulatuslikult kui kiiruselt,Sellise struktuuri paremuseks on suheteliselt suueam stabiisus,mis positiivse nähtusena ilmneb ertti surutise ajajärkudel.Põllumajandusliku tootmisala valdav ülekaal määrab meil ka suhteliselt rahvarvule võrdlemisi madala rahvamajandususliku kogutoodangu.Anntud juhul oli suuresti tegemist varjatutud tööstusega maal.Linnad ei suutnud parmagi tahtmise juures tarbida kogu põllumajanudustoodangut (1934 aasta rahvaloenduse andeil elas linnades ja alevtes -viimastele,v.a Võõpsule anti 1938.aastal linna staatus-vaid 31 % Eesti rahvatsikust;1.jaanuaril 1940 -32%),mistõttu isegi madala tootlikkusega põllumajanduse toodangu peamiseks turustamisvõimaluseks jäi ekprot.Sel juhul tuli aga konkureerida väga paljude Euroopa riikidega,samuti Austraalia ja Uus-Meremaaga.Neil aastatel tehtud katset võrrelda riike kogutoodangu või siis-tulu pooleston enim tunnustatud Briti ja Austraalia majandusteadlase Colin Clarci võrdelevad hinnangud ajavahemiku 1925-1934 kohta,mida peetakse üldse esimeseks katseks taandada erinevate riikide rahvatulu ühe elaniku,antud juhul hõivatu kohta USA dollaritele,arvestades seejuures dollari ostujõu erinevust igas antud riigis.Coln Clarc on võrrelnud 28  riiki,kelle hulgat on välja toodud Euroopa riigid.Neid ei saa võtta lõpliku tõena mitmesugustel põhjustel,nagu riikide algandmete ernev usaldusväärsus ( ühtse arvutusmetoodika puudumina),raskused ostujõu pariteedi määramisega,hõivatute määramise kriteeriumi lahknevus riigiti jmt.Ka hilisemad Rahvasteliidu toodud andmed hinnangulised ja toetuvad seejuures väga erineva olemusega allikatele ( statiskaametid,keskpangad,ükisiktedalste arvutuse,Eesti puhul näiteks Konjunkutuuriistituudi arvutused jne).Selliste võrdluste esinduslikkus põrkub lisaks veel asjaolule,et nn valuutakonrolliga riikides olid rahvusvluutade vahetuskursid vähemal või rohkemal määral kunstlikud.Mingil määral saab siin Eestit võrrelda vahest üknes teiste naelsterlingitsooni arvatud riikidega.Ettevaatvalt võik öelda,et 1936.aastal oli Eesti rahvatulu ühe kohta Konjuunktuuriinsituudi hinnangul 289 keooni,Soomes aga 470,Norras 750,Taanis 930,Rootsis 1300 ja Suurbritannias 1900 ( World Economic Survey 1938/39,1939.84 K.K.arvutused välisraha aatatakeskmiste müügikursidel Tallinna bõrsil).Majanduse jätkuv stabiliseerumine ja kasv kindlustasid 1928.aatal ülemineku uuele juba 1924.arvestusühikuna kasutusel võetud kroonile.Sellega võttis Eesti kasutusele nn  ,, kuldvaluuta standardi'',süsteemi,mida oli 1922.kevadel maailmale soovitanud Genovo konverents,sidudes seejuures krooni naelsterllinigiga.

Eesti ja ülemaailmne surutis.

1929.aasta sügisel lahvatas pikajaline,kohati kuni uue maalimasõja alguseni ulatunud surutiseks kujunenud ülemaaiine majanduskriis,mida tuntakse nn suure depressioonina.

Pëlqen!