Ditar


09.05.2007
kaktus
54, Nicosia, Cyprus

Imelik on see elu tõesti,ühel hetkel tundub elu nii ilus ja teisel hetkel variseb kõik kokku....ühel hetkel tunned,et sind vajatakse,kasvõi kui head tuttavat,kuid teisel hetkel oled sa täiest tähtsusetu .....ja mida ma siis nüüd nii väga vajan,armastust? usun,et mitte,sest ma ei usu sellesse,kuid teadmist,et on keegi kellega on lihtsalt koos hea olla,teadmine,et sind vajatakse kui sõpra,kui tuge raskel hetkel....oleks ju hea seegi,kuid teadmine,,et sa oled tähtsusetu on masendav......jah,paraku,kui kellegagi on liiga hea koos olla,tekitab tunde,et oled armunnud,või soovi rohkem koos olla,kui hädapärast vaja oleks ja see on hävitav jõud....korraga avastad,et seisad taas kord täiesti üksi omal teel,teadmata kuhu minna ja mida edasi teha...kuidas edasi elada....seisad jõuetuna,pisarad voolamas ja süüdistad vaid oma enda eksistentsi....kuid mis teha,see on ju sinu elu,mida tuleb elada,tahad või mitte....mida peaks tegema...oma olemust muutma,kuid see pole ju võimalik,oleme need,kelleks meid on loodud...nii,et jääb vaid teadmine,et kõik see kordub ikka ja jälle....


09.05.2007
kaktus
54, Nicosia, Cyprus

millal küll lõppevad need pisarad,
mis sinu järgi kisavad??
mida ma küll tegema peaks,
et sina mu tõelisi tundeid ei teaks??

kaua veel kandma naerul maski,
kui ometi mu hing on nii katki.
miks küll sellisena loodud on mind,
nii aval,nii avatud on mu süda ja hing...

miks ei suuda ennast ma muuta,
kui väga ma ka ei tahaks seda suuta.
olen vaid rändur sel kivisel teel,
minna on kaua ja kaugele veel....



30.01.2009
kaktus
54, Nicosia, Cyprus

on elutorm meid kõiki kord räsinud,
loopinud kui tuules lehte või prahti....
oleme olnud kõik siis meeletult väsinud,
ning tahtnud loobud,öeldes kõigest lahti...

kuid elus on palju,mida leida ja otsida,
on palju,mille pärast raskusi trotsida...
isegi,kui vahel tunned taas saamatust,
ei kustutata sind, veel saatuse raamatust


võid ju püüda olla hoopis keegi teine,
kuid kõik on tänagi nii,nagu oli ka eile...
ei suuda keegi hüpata üle oma varju,
elu kord on selline,parem sellega harju....


10.11.2008
kaktus
54, Nicosia, Cyprus

peaks panema siit ajama
ja marsile kodu rajama
ufoga sõprus suhte looma
viisakalt sinasõprust jooma

suures avaruses seal üleval
ruumi jätkuks meil mõlemal
ja kui meil teha poleks muud
koos siis vaataksime kuud



01.08.2008
kaktus
54, Nicosia, Cyprus

(deprekas)


05.11.2008
kaktus
54, Nicosia, Cyprus

Oleme kui teismelised tunnete retkel,
armastan´d oleme ja sihitult ekseln´d.
Oodanud kõike seda, mis tulemata jäi,
kurvastan´d, nutnud ja püstipäi käin´d...

Oleme käinud mööda elu keerulist rada,
näinud rõõmude, murede heitlikku jada....
Vahtinud igatsevalt tähti ning kuud,
unistanud armastusest, kaaslaseks tuul.

Valatud pisaraist kokku saaks meri,
vihast ja pettumustest mässab me veri.
Püüame unustada, mõista, andekski anda,
hoolimata tagasilöökidest elusädet kanda.

Naeratanud siis, kui hing valust karjub,
uskuda tahtnud, et kõigega kord harjub.
Ükskõik, kuidas elu ka ei lendaks-
oleme püüdnud jääda me iseendaks...

Kõndinud vägagi valedel radadel,
mängureid uskun´d, nendega maganud.
Nuttes vaadanud taas sulguvat ust,
talunud valu ja üüratut pettumust.

Püüdnud olla õiglane ja aus kasvatades lapsi,
murede uputamiseks liig paljugi võtnud napsi.
Teinud tegusid, mida meenutada ei tahaks-
aegajalt keegi meid tembeldan´d on pahaks.

Oleme võitnud, kukkunud, edasi astun´d,
kaotanud lähedasi, leinanud ja matnud...
Loobuda tahtnud kõigest, ka iseenda elust,
öelda lahti perest, sõpradest, kogu melust..



03.10.2011
Kristel Viru
33, Tallinn, Estonia

Naine tuleb koju ja vaatab, et meest pole kodus. Leiab eest mingi paberitüki, mille peal on kriips. Naine ootab niimoodi kaks päeva meest. Alles kolmandal päeval tuleb mees koju. Naine kohe pärima, et kus sa olid ma ju muretsesin, miks sa ei öelnud, kuhu sa lähed?! Mees sellepeale: Ma ju jätsin sulle kirja! Naine vastu: Paberitükk, mille peale oli tõmmatud mingi jutt!! Mees jäi endale kindlaks ja lausus: Seal oli selgelt kirjas: JOON!..


16.08.2011
Kristel Viru
33, Tallinn, Estonia

Kui Sa oleksid pisar ei nutaks ma enam kunagi. Hirmust, et võiksin su kaotada... Sa olid mu päike aga, nüüd suur peavalu.


15.11.2011
Kristel Viru
33, Tallinn, Estonia

Kuidas sulle seda küll öelda , kas üldse öelda ?


Lilleke
30, Rakvere, Estonia


1.Mida ma sinu jaoks tähendan? (ausalt)
2. Millal, kus me esimest korda kohtusime ja mida sa sellest mäletad?
3. Mis oli esmamulje minust?
4. Kes sa oled mulle?
5. Kes olen mina sulle?

6. Mis on minu parim iseloomuomadus?
7. Minu head/halvad küljed?
8. Kas ma olen sinu elu kuidagi moodi mõjutanud ja kuidas?

9. Kas ma olen sulle kunagi pettumust valmistanud?
10. Mis tuletab sulle mind meelde?
11. Kas sa tead, mis on minu nõrkused?
12. Mis on parim mälestus minust?

13. Kas sa hoolid minust?
14. Kallistaksid sa mind?
15.teeksid põse musi?

16. Mis on sinu arvamus minust üleüldiselt :D?
17. Üks soov/soovitus mulle?
18. Mida ma sinuarust eriti hästi oskan :D?
19. Kui saaksid mulle öelda ühe viimase asja, siis mis see oleks? :
20. Kui saaksid mu käest küsida ükskõik mida, siis mida sa küsisksid?
 

 


Ditar
Blogët shkarkohen çdo 5 minuta