<br />
<br />
Ellen Niit “Pihlakas”<br />
<br />
<br />
Aeg viib meilt päevi<br />
nii märkamatult<br />
kui lehti puult.<br />
Ei tea, ei näegi,<br />
kui oksad paljad<br />
on vastu tuult.<br />
<br />
Oh ei, ei hala,<br />
ei taga leina<br />
ma värsket haljust.<br />
Ka sügissuve<br />
kuldkirja päevis<br />
on rõõmu paljust.<br />
<br />
Ma mänd ei ole,<br />
mis igihaljas,<br />
ükskõik mis saagu.<br />
Ma pihlak olen,<br />
mis maantee veeres<br />
jääb ruttu raagu.<br />
<br />
Kuid siiski, siiski,<br />
kui lehed läinud,<br />
ma täis jään marju.<br />
Ja surnud lumes<br />
ma kuumalt hõõgun<br />
kesk hangeharju.<br />
<br />
Ning märkab rändur,<br />
kel süda valus,<br />
mu vaikset loitu<br />
ja väsind linnud<br />
sealt tuisukeerus<br />
veel saavad toitu.
Ants Mändmets
më tepër se një muaj më parë
ILUS HETK<br />
<br />
<br />
Mõni hetk on elus ilusam kui teine<br />
Mõni hetk on kohe väga-väga ilus<br />
Vastu päikest vaatasid sa, silmad pilus<br />
ja see oli - ilus<br />
<br />
Hiljem samamoodi vaatasid sa mind<br />
Ja su silmad olid kahtlustusest pilus<br />
et kas räägin vaid või armastan ma sind<br />
ja see oli ilus<br />
<br />
Mõni hetk on elus valusam kui teine<br />
Mõni hetk on kohe väga-väga valus<br />
Keegi oli mul, kes minult andeks palus<br />
Tal oli põhjust, see oli valus<br />
<br />
Kaua seisime ja tummalt seisin mina<br />
Tuhat korda ise patusem kui sina<br />
Aga sina olid see, kes andeks palus<br />
Ma ei vastanud, see oli valus<br />
<br />
Mõni hetk on mis on hoopis isemoodi<br />
Teise tuppa mulle üles tegid voodi<br />
Ise läksid ja sind nägin uksepilus<br />
See, mis nägin, oli väga-väga ilus<br />
<br />
Mõni hetk on elus ilusam kui teine<br />
Mõni hetk on kohe väga-väga ilus<br />
Mina magasin ja tundsin, pead mul silus<br />
sinu käsi - see oli ilus<br />
<br />
Jaan Tätte
Ants Mändmets
më tepër se një muaj më parë
Mul tahe anda oma väike panus<br />
<br />
me surutõrde, käärimas kus vein,<br />
<br />
et juua võiks, kes nõrkemas või janus.<br />
<br />
<br />
<br />
Ei murda või meid kurbus ega lein,<br />
<br />
ses kokkuhoius seisab võimas vägi<br />
<br />
ja seista tuleb tormides kui sein.<br />
<br />
<br />
<br />
Ka liivateradest ju koosneb mägi,<br />
<br />
mis tormid, tuuled suunab nende teelt.<br />
<br />
Meist mõnigi ehk seda vahel nägi,<br />
<br />
<br />
<br />
et asi muutus, hoides ühismeelt.<br />
<br />
Ma kokku põimin mõttelennust salme,<br />
<br />
seks tarvitan ma kõlarikast keelt.<br />
<br />
<br />
<br />
Ent meie teel ei kasva rõõmsaid palme, <br />
<br />
kuid meil on kasutada lauluvõim,<br />
<br />
mis lilledega kinni katab kalme.<br />
<br />
<br />
<br />
Ja ilukangast ehib luulelõim.<br />
<br />
August Pihlak
Ants Mändmets
më tepër se një muaj më parë
Luiteliivadel joostes<br />
<br />
Luiteliivadel joostes<br />
tuli sinine meretuul<br />
ja ütles mulle:<br />
<br />
Tõeline armastus on olemas.<br />
Tema ongi päike tumeroheliste mändide kohal.<br />
Sinu kujuteldav hing on olemas.<br />
Tema ongi läbipaistvate tiibadega kärbes<br />
helerohelisel männikasvul.<br />
<br />
Aga su süda<br />
on vaigupisar,<br />
mis saja tuhande aasta eest nõrgus<br />
tohutus laanes<br />
tohutust tüvest.<br />
Vaigupisar, millele laskus<br />
läbipaistvate tiibadega kärbes,<br />
millele ta kinni jäi<br />
ja millesse ta mattus<br />
nagu kollasest klaasist kirstu.<br />
Tohutu laanega koos<br />
vajus see merre<br />
ja sai merevaiguks,<br />
kuni mina,<br />
sinine meretuul, täna hommikul<br />
puhusin selle kaldaliivale päikese kätte.<br />
<br />
Nüüd värisevad kärbse läbipaistvad tiivad<br />
päikese käes<br />
helerohelisel männikasvul.<br />
<br />
Jaan Kross
Ants Mändmets
më tepër se një muaj më parë
Mina ei armasta valskust<br />
<br />
mina ei armasta valskust<br />
küll aga armastab Ants<br />
tema on küll mu sõber<br />
kuigi valetab krants<br />
<br />
eile valetas tema<br />
et taeva all lendas sokk<br />
ise olevat näinud<br />
no on alles lobamokk<br />
<br />
siis ta valetas veel<br />
et puu otsas ronis puudel<br />
teine kolmas ja neljas<br />
kõik olid istunud puudel<br />
<br />
mine ja võta kinni<br />
mis on õige mis ei<br />
teised ei salli Antsu<br />
mina sallin juhhei!<br />
<br />
kodunt näppan ma puudli<br />
ütlen et pole võtt<br />
see on kõik Antsu mõju<br />
<br />
Juhan Viiding
Ants Mändmets
më tepër se një muaj më parë
Mina ei armasta valskust<br />
<br />
mina ei armasta valskust<br />
küll aga armastab Ants<br />
tema on küll mu sõber<br />
kuigi valetab krants<br />
<br />
eile valetas tema<br />
et taeva all lendas sokk<br />
ise olevat näinud<br />
no on alles lobamokk<br />
<br />
siis ta valetas veel<br />
et puu otsas ronis puudel<br />
teine kolmas ja neljas<br />
kõik olid istunud puudel<br />
<br />
mine ja võta kinni<br />
mis on õige mis ei<br />
teised ei salli Antsu<br />
mina sallin juhhei!<br />
<br />
kodunt näppan ma puudli<br />
ütlen et pole võtt<br />
see on kõik Antsu mõju<br />
<br />
Juhan Viiding
KUI TUME VEEL KAUAKS KA SINU MAA<br />
Kui tume veel kauaks ka sinu maa<br />
ja raske su koorem kanda,<br />
kui enam ei jõuaks, ei jõuakski sa<br />
su soovide siniranda,<br />
täht süttib ehk taevas su üle veel,<br />
lill tärkab su haua pinnast<br />
ja sinu mõte ja sinu meel<br />
kord tuksub su rahva rinnast —<br />
ja liigub ja loob ja lehvitab<br />
ja kauneid radasid rajab,<br />
su rahva koda see ehitab<br />
ja põlvest põlveni kajab.<br />
Juhan Liiv
Ants Mändmets
më tepër se një muaj më parë
Helin<br />
<br />
Kui mina olin veel väikene mees,<br />
üks helin mul helises rinna sees.<br />
<br />
Ja kui mina sirgusin suuremaks,<br />
läks helingi rinna sees kangemaks.<br />
<br />
Nüüd on see helin pea matnud mind,<br />
ta alla rusuks on raugenud rind.<br />
<br />
See helin mu elu ja minu hing,<br />
tal kitsas on jäänud maapealne ring.<br />
<br />
Juhan Liiv
Juhan Liiv<br />
<br />
Rändaja<br />
<br />
Tulin linnast. Lumesadu.<br />
Tööd ei leidnud kusagilt. --<br />
Lumesadu. Jalad väsind.<br />
Läbi, läbi näljane.<br />
<br />
Kuskil teed, ei tulekiiri,<br />
aeg ju hiline.<br />
Ennäe! tulukene siiski<br />
vilgub viimati.<br />
<br />
Koputan ja astun sisse --<br />
lahkelt lahti tehakse.<br />
Tüdruk võtab ahjust leiba,<br />
sooja leiba -- mõtelge!<br />
<br />
Soe saun ja lõhn nii armas. --<br />
Tühi kõht. -- «Kas soovite,<br />
külamees, vast sooja leiba?»<br />
Murdis tüki minule.<br />
<br />
Suure tüki sooja leiba!<br />
Oh küll maitses magus see!<br />
Soe leib ja soe süda,<br />
perenaine tasane.<br />
<br />
«Kust sa tulid, kuhu lähed?<br />
Kas sul naine, võõras mees?»<br />
Sealt ma tulen, sinna lähen,<br />
olen vaene reisimees.<br />
<br />
«Mitu venda sul või õde?<br />
Isa, ema elavad?»<br />
Mina üksi! Kibe tõde,<br />
kõik nad ära surivad.<br />
<br />
«Tibi-tibi, tibi-tibi --<br />
suurem neist on kukeke.<br />
Mul on neli kanapoega,<br />
jutt neid ajas ülesse...»
Hmm.... Tulin rate´i....<br />
lobasadu....<br />
lund ei näinud kusagil....<br />
*JOKINGLY*
Ants Mändmets
më tepër se një muaj më parë
<br />
MU JUURDE VOOGAS<br />
<br />
Mu juurde voogas sinu suurest särast<br />
helk laias voos<br />
ja lamp ei kustunud vaid sinu pärast<br />
mu vaikses toas.<br />
<br />
Kuid sinu langust nähes kuumalt läbis<br />
mu südant pelg:<br />
kas püsib sirgena su kõrval häbis<br />
mu nõder selg?<br />
<br />
Oh andesta! Ma vaatlen häbipunas<br />
su rebit rüüd.<br />
Kui armastada sind -- siis kunas, kunas,<br />
kui mitte nüüd?<br />
<br />
Ma ootan, kuni väiksed tõrud sirgund<br />
on suureks puuks.<br />
Mu pilk on märg. Mu salajõud on virgund.<br />
Mu hing jääb truuks.<br />
<br />
Betti Alver
Ants Mändmets
më tepër se një muaj më parë
VIHMASADU<br />
<br />
Vihmasadu, kui kostab akna kaudu,<br />
see öelgu sul, et armas oled mul.<br />
Päike paistab, ja kui see su akent paitab,<br />
Siis teadma pead, et sind ma meeles pean.<br />
Õhtul, siis kui kuu on taeva tõusmas,<br />
tulen ise sul't ma tasu nõudma.<br />
Vihmasadu, kui kostab akna kaudu,<br />
see öelgu sul, et armas oled mul. <br />
Amor Trio laul
Ants Mändmets
më tepër se një muaj më parë
Miks näen päikest paistmas kui sajab,<br />
taevas hall nii sinine näib.<br />
Ja miks tuuled tormid, köidavad mu vaadet,<br />
siis kui mõtlen sinule?<br />
Miks ma tunnen igatsust hinges,<br />
kaugusse miks kutsuvad teed?<br />
Ja miks tormis, tuules, su helli sõnu kuulen,<br />
siis kui mõtlen sinule?<br />
Taamal, kus laiub taevas vikerkaar,<br />
vaata, kuis väsimatult rändab suur pilve saar.<br />
Taamal, kus laiub taevas vikerkaar,<br />
on sääl paik mille nimeks antud on õnnesaar.<br />
Ma sooviksin, et oleksin kord seal<br />
kus tõuseb hommikuti päikene.<br />
Siis täituksid mu unelmad,<br />
õnn kustutaks mu silmist peagi kurva läike…<br />
Taamal, kus laiub taevas vikerkaar,<br />
ei saa iial ma sinna, kus sinilinnu paar…<br />
Miks mind võlub muusika mahe?<br />
Miks mu südant hellaks see teeb?<br />
Miks jutustavad tähed su sinisilmist kahest,<br />
siis kui mõtlen sinule?<br />
Lindpriide laul
Fotografitë mund të komentohen vetëm nga përdoruesit e regjistruar
Fantastiline naine!
Kena oled!
Tore saksa lambakoe (vähemalt üks vanematest sakslane)!
Miks need tydrikud viimasel ajal sinna kylmkapi taha poevad?
salamisi piilun külmakappi ))
Palju palju õnne sünnipäevaks *ROSE*
Aitähh !
<br />
<br />
Ellen Niit “Pihlakas”<br />
<br />
<br />
Aeg viib meilt päevi<br />
nii märkamatult<br />
kui lehti puult.<br />
Ei tea, ei näegi,<br />
kui oksad paljad<br />
on vastu tuult.<br />
<br />
Oh ei, ei hala,<br />
ei taga leina<br />
ma värsket haljust.<br />
Ka sügissuve<br />
kuldkirja päevis<br />
on rõõmu paljust.<br />
<br />
Ma mänd ei ole,<br />
mis igihaljas,<br />
ükskõik mis saagu.<br />
Ma pihlak olen,<br />
mis maantee veeres<br />
jääb ruttu raagu.<br />
<br />
Kuid siiski, siiski,<br />
kui lehed läinud,<br />
ma täis jään marju.<br />
Ja surnud lumes<br />
ma kuumalt hõõgun<br />
kesk hangeharju.<br />
<br />
Ning märkab rändur,<br />
kel süda valus,<br />
mu vaikset loitu<br />
ja väsind linnud<br />
sealt tuisukeerus<br />
veel saavad toitu.
ILUS HETK<br />
<br />
<br />
Mõni hetk on elus ilusam kui teine<br />
Mõni hetk on kohe väga-väga ilus<br />
Vastu päikest vaatasid sa, silmad pilus<br />
ja see oli - ilus<br />
<br />
Hiljem samamoodi vaatasid sa mind<br />
Ja su silmad olid kahtlustusest pilus<br />
et kas räägin vaid või armastan ma sind<br />
ja see oli ilus<br />
<br />
Mõni hetk on elus valusam kui teine<br />
Mõni hetk on kohe väga-väga valus<br />
Keegi oli mul, kes minult andeks palus<br />
Tal oli põhjust, see oli valus<br />
<br />
Kaua seisime ja tummalt seisin mina<br />
Tuhat korda ise patusem kui sina<br />
Aga sina olid see, kes andeks palus<br />
Ma ei vastanud, see oli valus<br />
<br />
Mõni hetk on mis on hoopis isemoodi<br />
Teise tuppa mulle üles tegid voodi<br />
Ise läksid ja sind nägin uksepilus<br />
See, mis nägin, oli väga-väga ilus<br />
<br />
Mõni hetk on elus ilusam kui teine<br />
Mõni hetk on kohe väga-väga ilus<br />
Mina magasin ja tundsin, pead mul silus<br />
sinu käsi - see oli ilus<br />
<br />
Jaan Tätte
Mul tahe anda oma väike panus<br />
<br />
me surutõrde, käärimas kus vein,<br />
<br />
et juua võiks, kes nõrkemas või janus.<br />
<br />
<br />
<br />
Ei murda või meid kurbus ega lein,<br />
<br />
ses kokkuhoius seisab võimas vägi<br />
<br />
ja seista tuleb tormides kui sein.<br />
<br />
<br />
<br />
Ka liivateradest ju koosneb mägi,<br />
<br />
mis tormid, tuuled suunab nende teelt.<br />
<br />
Meist mõnigi ehk seda vahel nägi,<br />
<br />
<br />
<br />
et asi muutus, hoides ühismeelt.<br />
<br />
Ma kokku põimin mõttelennust salme,<br />
<br />
seks tarvitan ma kõlarikast keelt.<br />
<br />
<br />
<br />
Ent meie teel ei kasva rõõmsaid palme, <br />
<br />
kuid meil on kasutada lauluvõim,<br />
<br />
mis lilledega kinni katab kalme.<br />
<br />
<br />
<br />
Ja ilukangast ehib luulelõim.<br />
<br />
August Pihlak
Luiteliivadel joostes<br />
<br />
Luiteliivadel joostes<br />
tuli sinine meretuul<br />
ja ütles mulle:<br />
<br />
Tõeline armastus on olemas.<br />
Tema ongi päike tumeroheliste mändide kohal.<br />
Sinu kujuteldav hing on olemas.<br />
Tema ongi läbipaistvate tiibadega kärbes<br />
helerohelisel männikasvul.<br />
<br />
Aga su süda<br />
on vaigupisar,<br />
mis saja tuhande aasta eest nõrgus<br />
tohutus laanes<br />
tohutust tüvest.<br />
Vaigupisar, millele laskus<br />
läbipaistvate tiibadega kärbes,<br />
millele ta kinni jäi<br />
ja millesse ta mattus<br />
nagu kollasest klaasist kirstu.<br />
Tohutu laanega koos<br />
vajus see merre<br />
ja sai merevaiguks,<br />
kuni mina,<br />
sinine meretuul, täna hommikul<br />
puhusin selle kaldaliivale päikese kätte.<br />
<br />
Nüüd värisevad kärbse läbipaistvad tiivad<br />
päikese käes<br />
helerohelisel männikasvul.<br />
<br />
Jaan Kross
Mina ei armasta valskust<br />
<br />
mina ei armasta valskust<br />
küll aga armastab Ants<br />
tema on küll mu sõber<br />
kuigi valetab krants<br />
<br />
eile valetas tema<br />
et taeva all lendas sokk<br />
ise olevat näinud<br />
no on alles lobamokk<br />
<br />
siis ta valetas veel<br />
et puu otsas ronis puudel<br />
teine kolmas ja neljas<br />
kõik olid istunud puudel<br />
<br />
mine ja võta kinni<br />
mis on õige mis ei<br />
teised ei salli Antsu<br />
mina sallin juhhei!<br />
<br />
kodunt näppan ma puudli<br />
ütlen et pole võtt<br />
see on kõik Antsu mõju<br />
<br />
Juhan Viiding
Mina ei armasta valskust<br />
<br />
mina ei armasta valskust<br />
küll aga armastab Ants<br />
tema on küll mu sõber<br />
kuigi valetab krants<br />
<br />
eile valetas tema<br />
et taeva all lendas sokk<br />
ise olevat näinud<br />
no on alles lobamokk<br />
<br />
siis ta valetas veel<br />
et puu otsas ronis puudel<br />
teine kolmas ja neljas<br />
kõik olid istunud puudel<br />
<br />
mine ja võta kinni<br />
mis on õige mis ei<br />
teised ei salli Antsu<br />
mina sallin juhhei!<br />
<br />
kodunt näppan ma puudli<br />
ütlen et pole võtt<br />
see on kõik Antsu mõju<br />
<br />
Juhan Viiding
Tundute kuidagi sarnased olevat.... *YES*
KUI TUME VEEL KAUAKS KA SINU MAA<br />
Kui tume veel kauaks ka sinu maa<br />
ja raske su koorem kanda,<br />
kui enam ei jõuaks, ei jõuakski sa<br />
su soovide siniranda,<br />
täht süttib ehk taevas su üle veel,<br />
lill tärkab su haua pinnast<br />
ja sinu mõte ja sinu meel<br />
kord tuksub su rahva rinnast —<br />
ja liigub ja loob ja lehvitab<br />
ja kauneid radasid rajab,<br />
su rahva koda see ehitab<br />
ja põlvest põlveni kajab.<br />
Juhan Liiv
Helin<br />
<br />
Kui mina olin veel väikene mees,<br />
üks helin mul helises rinna sees.<br />
<br />
Ja kui mina sirgusin suuremaks,<br />
läks helingi rinna sees kangemaks.<br />
<br />
Nüüd on see helin pea matnud mind,<br />
ta alla rusuks on raugenud rind.<br />
<br />
See helin mu elu ja minu hing,<br />
tal kitsas on jäänud maapealne ring.<br />
<br />
Juhan Liiv
Oot, aga millal su enda luuletused tulema hakkavad....? Muudakui ehid ennast võõraste sulgedega...
ära maasikat puruks istu
Raudne maasikas, seega ei õnnetsu istuda, ürita palju tahad :D
nii sportlik retro stiilis
Ma ju olengi... :-)
Juhan Liiv<br />
<br />
Rändaja<br />
<br />
Tulin linnast. Lumesadu.<br />
Tööd ei leidnud kusagilt. --<br />
Lumesadu. Jalad väsind.<br />
Läbi, läbi näljane.<br />
<br />
Kuskil teed, ei tulekiiri,<br />
aeg ju hiline.<br />
Ennäe! tulukene siiski<br />
vilgub viimati.<br />
<br />
Koputan ja astun sisse --<br />
lahkelt lahti tehakse.<br />
Tüdruk võtab ahjust leiba,<br />
sooja leiba -- mõtelge!<br />
<br />
Soe saun ja lõhn nii armas. --<br />
Tühi kõht. -- «Kas soovite,<br />
külamees, vast sooja leiba?»<br />
Murdis tüki minule.<br />
<br />
Suure tüki sooja leiba!<br />
Oh küll maitses magus see!<br />
Soe leib ja soe süda,<br />
perenaine tasane.<br />
<br />
«Kust sa tulid, kuhu lähed?<br />
Kas sul naine, võõras mees?»<br />
Sealt ma tulen, sinna lähen,<br />
olen vaene reisimees.<br />
<br />
«Mitu venda sul või õde?<br />
Isa, ema elavad?»<br />
Mina üksi! Kibe tõde,<br />
kõik nad ära surivad.<br />
<br />
«Tibi-tibi, tibi-tibi --<br />
suurem neist on kukeke.<br />
Mul on neli kanapoega,<br />
jutt neid ajas ülesse...»
Hmm.... Tulin rate´i....<br /> lobasadu....<br /> lund ei näinud kusagil....<br /> *JOKINGLY*
<br />
MU JUURDE VOOGAS<br />
<br />
Mu juurde voogas sinu suurest särast<br />
helk laias voos<br />
ja lamp ei kustunud vaid sinu pärast<br />
mu vaikses toas.<br />
<br />
Kuid sinu langust nähes kuumalt läbis<br />
mu südant pelg:<br />
kas püsib sirgena su kõrval häbis<br />
mu nõder selg?<br />
<br />
Oh andesta! Ma vaatlen häbipunas<br />
su rebit rüüd.<br />
Kui armastada sind -- siis kunas, kunas,<br />
kui mitte nüüd?<br />
<br />
Ma ootan, kuni väiksed tõrud sirgund<br />
on suureks puuks.<br />
Mu pilk on märg. Mu salajõud on virgund.<br />
Mu hing jääb truuks.<br />
<br />
Betti Alver
VIHMASADU<br />
<br />
Vihmasadu, kui kostab akna kaudu,<br />
see öelgu sul, et armas oled mul.<br />
Päike paistab, ja kui see su akent paitab,<br />
Siis teadma pead, et sind ma meeles pean.<br />
Õhtul, siis kui kuu on taeva tõusmas,<br />
tulen ise sul't ma tasu nõudma.<br />
Vihmasadu, kui kostab akna kaudu,<br />
see öelgu sul, et armas oled mul. <br />
Amor Trio laul
Miks näen päikest paistmas kui sajab,<br />
taevas hall nii sinine näib.<br />
Ja miks tuuled tormid, köidavad mu vaadet,<br />
siis kui mõtlen sinule?<br />
Miks ma tunnen igatsust hinges,<br />
kaugusse miks kutsuvad teed?<br />
Ja miks tormis, tuules, su helli sõnu kuulen,<br />
siis kui mõtlen sinule?<br />
Taamal, kus laiub taevas vikerkaar,<br />
vaata, kuis väsimatult rändab suur pilve saar.<br />
Taamal, kus laiub taevas vikerkaar,<br />
on sääl paik mille nimeks antud on õnnesaar.<br />
Ma sooviksin, et oleksin kord seal<br />
kus tõuseb hommikuti päikene.<br />
Siis täituksid mu unelmad,<br />
õnn kustutaks mu silmist peagi kurva läike…<br />
Taamal, kus laiub taevas vikerkaar,<br />
ei saa iial ma sinna, kus sinilinnu paar…<br />
Miks mind võlub muusika mahe?<br />
Miks mu südant hellaks see teeb?<br />
Miks jutustavad tähed su sinisilmist kahest,<br />
siis kui mõtlen sinule?<br />
Lindpriide laul