Blog

 See on luuletus ühest tüdrukust. Prageuse liiklusõnnetuste ajaga väga sobiv.  Inglise keeles, nii et vabandust, kui aru ei saa. Aga see on väga liigutav...

 JEE!!!
J.M.K.E. Lähme lükkame on parem kui smilersi Lähme Sõidame! 100%
SmilersSakibSajaga!!!!!

Õnnelikud lõpud

Miks kõikidele raamatutele
on mõeldud õnnelikud lõpud.
Miks avavad tee armastusele
vihavaenlaste pilgud.

Miks lahendatakse kõik,
kõik need segased tülid.
Kõik need valestimõistmised,
kõik need abielupetmised.

Miks pole mõeldud lõppu,
kus lahku lähevad inimeste teed.
Miks pole võetud õppust,
meie elust enesest?



Aknalaua ingel

Sa jalutad vastu inglile,
kes istub aknalaua peal.
Tema nägu paistab pilvine,
kas keegi põhjust teab?

Selja peal suured valged tiivad,
kuldne võru kiharaid kaunistab.
Sinised silmad muremõtted viivad,
igal temaga kohtuval inimsel.

Kuid ingel ise niivõrd nukker,
naeratus tal ei kaunista suud.
Sest tema teab mis nüüd juhtub,
inglit näeb vaid see, kes surmale määratud.




Ruumiraiskajad.

Mida on öelda narkomaanil,
kes laskis maha noore neiu.
Mida on öelda teismelisel,
kes pussitas südamesõbrannat.

Kuidas vabandab noormees,
oma tüdruku vanemate ees.
Kui oli sõitnud meelega purjuspäi,
et kätte maksta murtud südame eest.

Mida ütlesid kõik need mõrvarid,
kui neid rauduskäsi vangi viidi.
Ohvrite lähedased kuulsid vaid:
nad ruumi lihtsalt raiskasid.

"Me ei saa enam koos olla," ütles Anders pilk maha suunatud. Poiss seisis nagu talle oleks raske koorem õlule asetatud ja siis kästud astuma hakata.
Annebel vaatas talle segaduses ilmega otsa: "Mida sa ajad Anders? Me sobime kokku. Ma saan aru, et sul on kodus ja koolis raske, aga-"
"Ei..." Andersi hääl oli lõplik ning viimaks tõstis ta pilgu ja vaatas tüdruku heledatesse silmadesse: "Anna andeks, Annabel. Aga ma arvan, et oleks parem kui me lihtsalt sõbrad oleksime. Palun." Poiss astus sammu ettepoole ja kallistas tüdrukut, kes tardunult seisis ja lihtsalt kaugusesse vahtis.
"Koolis näeme," poetas Anders mokaotsast ning sammus siis minema, aeglaselt…

Hooli nendest,kes hoolivad Sinust.

Vaikselt vulisevad veed
Okstel linnud laulvad need
Südames mul kevade
Rajab siia poole tee

Kollane kui päiksekiir
Särab tärkav võilillgi
Udusulgne pajuurb
Taevas värviline kurb

Ei, ei natukene veel
Tuleb oodata
Peagi siis kevade hinge poeb meil taas

Erksalt kiirgab öine kuu
Pehmelt puhub kevad tuul
Sulalumi katab maad
Rohi ehk nüüd tuleb taas

Tasa ärkab sinilill
Tuuleiil nii õrnalt hell
Väljas varajane tund
Maa veel magab hilist und

Ei, ei natukene veel
Tuleb oodata
Peagi siis kevade hinge poeb meil taas

Karu vaikselt tõstab pea
Kevadet ta juba teab
Eemal paistab päike soe
Kagus, kirdes, põhjas, loes.

Unistan ma…

Varsti käes on jõulud
metsast toome kuusepuu.
Ehted külge paneme
ja siis rõõmsalt laulame.

Äkki keegi koputas,
ukse lahti sikutas.
Oi, kui tore jõulumees,
seisis meie läve ees

.ma soovin teile palju selliseid kauneid hetki, mis teie südamed kiiremini põksuma paneksid...
...et teil oleks sõpru, ainuüksi kellele mõtlemine toob naerukurrud teie suunurkadesse (aitäh, et olemas olete! Ja-jaa, ja SINA muidugi ka!:))
...et meil oleks aega nautida ILU ja ELU selle võrratus mitmekesisuses...
...et me kuulaksime oma SÜDAMEHÄÄLT ja ei unustaks ära, KES või MIS meile TEGELIKULT olulised on...
...et me leiaksime tasakaalu; et me kiirgaksime armastust, rahulolu, elurõõmu ja usaldust...
...et oskaksime ja leiaksime aega tunda rõõmu lähedastega koosolemisest ja maailma avastamisest; aastaaegade vaheldumisest, päikese soojusest, metsamühast, linuulaulust, merekohinast ja väga paljudest muudest asjadest...
...et me ütleksime oma kallitele, et me ARMASTAME neid ja…