Дневники
Igal hommikul avan lootuses silmad
et täna uuesti saaks näha ma sind
keegi teine ei tunne ja ei tea
millise tundega vaatan ma sind..
Kuid täna kui ma sind nägin..
sul silmad riivasid mind.
ma tundsin korraga ja teadsin
et oled märganud mind
nuud päevast päeva ma loodan.
et pilgust enamat saab
ma siiani ikka veel ootan
et sind oma embuses õhtuti hoida saan..
päev päevalt möödub
liig kiirelt laheb aeg
kuid mina ikka pisarad silmas
ootama pean sind
ma olin rumal kui arvasin
et armastada ehk suudad sa mind
miks ma unustada ei suuda sind
miks ei armasta sinagi mind..
Mida teha kui tuju on kurb
ja keegi ei ole mind hoidmas?
Kuhu küll peita pisaraid paar
kui õlga ei ole, mil nutta?
Kellega naerda kui tuju on hea
kui kedagi pole mind mõistmas?
Mida ma teen kui raskeks läeb aeg
ja keegi ei ole mind aitamas?
Kas tõesti pean niimoodi jätkama ka
või loobun ma kohe ning langetan pea?
Ei taha, ei suuda, ei oota, ei tea.
Mis teen siin ilmas küll sõbrata?
Kui sa seda kirja loed - jah ma lugesin oled võlgu ühe suudluse. - arvad jah Kui aga ära kustutad - ei kustutanud oled võlgu ühe kirgliku öö. - ei seda kindlasti mitte Ja kui keegi teine seda loeb - keegi ei lugenud oled võlgu mõlemad. - ma võlgu ei anna ega kysi ka
"Naise ilu pole mitte rõivastes, mida ta kannab, ega ka mitte tema figuuris ega soengus. Naise ilu on näha tema silmadest, kuna just need on väravateks südamesse, paika kus pesitseb armastus. Naise ilu pole ilutäpis tema põsel, naise tõeline ilu peegeldub tema hinges. See on hoolitsus, mida ta armastavalt jagab, kirg, mida ta näitab. Naise ilu on see, mis aastatega aina kasvab."
Ära vaata teist inimest läbi oma silmade, vaata teda läbi oma südame.
"Inimesed ütlevad üksteisele: “Sa meeldid mulle.” Miks nad ei ütle: “Ma armastan sind?” Sest armastus on pühendumus, osalus, risk, vastutus. Meeldimine on hetkeline – sa võid mulle meeldida ja homme võib-olla mitte, midagi riskantset siin ei ole. Kui tunnistad kellelegi: “Ma armastan sind”, siis võtad endale riski. See tähendab: “Ma armastan sind: ma jään sind armastama, ma armastan sind homme ka. Sa võid minu peale kindel olla, see on lubadus.”
Ma tahan naerda nii, et pisarad silmis und näha sellist, mis tunduks kui ilmsi emotsioonid enesest välja karjuda ebaõiglusega mitte iialgi harjuda nutta vaid valust, kui varba löön ära kuulda sosinat, mitte mõttetut kära vajuda unne kui väsimus kontides astuda püstipäi, mitte lonkides naeratust ka võõraga jagada siiralt oma mammonat mitte kaitsta nii kiivalt julgeda tunda nii kirge kui iha eksida, vabandada, väljendada viha justkui üks olla embuses armsamaga näha päikest ka hallide pilvede taga
Päkapikud veavad saani, jõuluvana täis on maani. Jõulurahu siin ei kehti, põder jälle vorstiks tehti
hinge pääsemine nirvaanasse !!!