Дневники
kurb sind pole siin kurb ,et pole sa mu lähedal ... oled alati mu südames
Istuda vaikides,
see on hetk iseendaga…
laskuda oma mötete maailma,
möelda heast kui halvast,
möelda elust…
Miks on elu täis kurbust ja
…
saei tea mis minu hinges toimub sa ei tea millal olen õnnelik millal olen kurb ! sa ei tea mil vajan mil igatsen sind!
Süütan tule, see kustus,
polnud määratud põlema.
Sinu armastus tuule käes tuhmus,
nii kaotasin mõlemad.
Võin leegile taas elu anda,
ta värelus…
Ma sinu peale mõtlen,
muud ei teegi.
Nii ööl kui päeval,
selge seegi.
Sa aina peas mul igal sammul,
sest tahan käia ainult sinu…
ma olin kui roos vaasis mis närbus,ma olin sulle kui kivi teel mille
lõid jalaga teelt ja läxcid edasu, ma olin sulle just kui -mitte keegi!!
ega siis kõix saa tynda ,et elu eo ole waid pidy ja lyct, ega siis
kõixi saa pixalt saata öelda ,et ynucta ära ja k6ix, ely ei ole
p6genemicexc, elyon sellexc,et olla 6nnelix, holida neict kec hooliwad
sinuct! jne..
kui tundub kõik nii tühine
ja tühjus täidab mind,
mõtlen,mis on olevus
elusolemise hind.
kui pätid saagi jagavad
politseiga pooleks
ja laipu kukub katuselt,
kes surid liiga noorelt,
kui nälga sureb
pensionär
või külm on prügikollil,
on ühiskonnal õigustus-
nad ise olid lollid.
siis ümbritsevat vaadates
ma lasen kuuli pähe.
ei märgata mu kadumist-
on´s ilmas saasta vähe??
