Blogi
1872.aastal ostis Balti Raudtee Selts pangalaenu abil ära Peterbui - Petethofi- Orainenbauimi raudtee,mille harutee kulges Ligovo kaudu Kranoje Selosse.Selega hõlbustati otseühendust Venemaa pealinnaga.Raudteeliin Gattšinast läbi Ktasnoje Selo Petburini avati liikluseks 1872.aasta detsmbris.Peterhofi vaksaiihoone ehitati ümber suureks Balti vaksaliks ja sinna sai tööruumid ka Balti Raudtee Seltsi peavalisus,mis enne asus Tallinnas Balti jaamas.Kuna esimsetel aastatl õnnestus kaubaveoplaanist taita ainult 35% ja kasumit ei saadud,tekkis raudteel krediteeriisega,seltsi võlad kasvasid ning rahapuuduse tõttu langes päevakorrast välja Keila-Haapsalu harutee ehitus.Reisijate ja kohalike vedude arv siiski suurenes ning seetõttu rajati uusi peatuskohti ja vahejjaamu.Nende hulka kuulusid:Saue,Lagedi,Nõmme,Kehra,Lehtse,Kohtla ja Auvere,1880.aastatel sõitis reisirong Paldiskist Tallinnasse ühe tunni ja 45 minutiga,Tallinnast Peterburi kümne tunniga.
Tapa-Tartu raudteeliin:Balti raudtee junt Aleksander von der Pahlen põhjendas juba 1870.aastal Venemaa ranandusminitrie vajadust ehitada Balti raudteelt Tartu suunas harutee,Pärast mõnigast kaalumist jäi sõelale Tapa-Tartu harutee variant.1872.aasta mais esitati riigivalitsusel esimene ametlik taotlus Tapa-Tartu harutee rajamiseks.Harutee täpsutatud kava esitas von der Pahlen teedeministeeriumile 1873.aasa suvel.See kinnitati 1874.aasta detsemris ja ehitustööd algasid 1875.aasta kevade lõpusTartu raudtejaama asukoha Tähtvere mõisa maale valis välja insener Hermann Samson von Himmelstein niing selle kiitis heaks Tartu raad.Esimene rong saabus Tallinnast Tartusse 21.augusil 1876,kuid ehitustööd vee jätkusid ja ajutine liiklus Tapa ja Tartu vahel avati detsembris 1876.Alaline rongiliiklus sel lõigul algas 11.augustil 1877.Sellelt haruteelt ei loodetud samaväärset tulu Balti raudtee pealinnaga,mis kajastus ka kokkuhoidlikumas ehitusöös.
Balti raudtee veerem:1879.aastal ringles Balti raudteel 316 reisivagunit,nende hulgas 7 keiserlkku ja 5 vanivagunit.Neile lisandus 2310 mitmesugust kaubavagunit.Vedurite arv oli algul üle 140.Alates 1888.aastast sõitsid Tallinna ja Nõmme vahel kahekorruselised aurureisivagunid.Reisirongivedureid oli Baltiraudteel llikuas 53,need olid…
Motivation letters
ვარ კომუნიკაბელური პუნქტუალური და შრომისმოყვარე. მაქვს სხვადასხვა
პოზიციაზე სამუშაო გამოცდილება და მიუხედავად იმისა, რომ ჩემს
სამსახურებსა თუ ხელმძღვანელობაზე მხოლოდ დადებითის თქმა შემიძლია
ყოველთვის მსურდა ჩემი პროფესიით მემუშავა. წინა სამსახურებმა კი
მომცეს ბევრი საჭირო თვისება ისეთები როგორიცაა სტრესულ სიტუაციაში
მუშაობა, გუნდურობა და გადაწყვეტილებების მიღების უნარი. მიყვარს ჩემი
პროფესია და მსურს ისეთ კომპანიაში დავსაქმდე სადაც გამართულია
შიდაორგანიზაციული სტრუქტურა.სადაც განვიმტკიცებ ჩემს ცოდნას და
ჩამოვყალიბდები პროფესიონალად. მიჩნდება სამსახურთან ფამილიარული
დამოკიდებულება და სამსახურეობრივ წარმატებას პირად ცხოვრებაში
მიღწეულ წარმატებასთან ვაიგივებ. მჭირდება ნდობა რათა ჩემი პიროვნული
თვისებებით თუ სამსახურებრივი პასუხისმგებლობით დავამტკიცო თუ
რამდენად მიყვარს ჩემი პროფესია .
Additional info
მიყვარს ეკონომიკური ლიტერატურა და განსაკუთრებით ადამ სმითის
ლიბერალური ეკონომიკის პრინციპები. ასევე მოგზაურობა და უცხო
ქვეყანათა კულტურისა და ხელოვნების გაცნობა.მიყვარს მუსიკა და
სპორტი
А, правда ль, или разговоры,
Что с мужем, без единой ссоры,
Прожить сумела сорок лет?
Жены ковбоя был ответ:
Мой муж был настоящим мачо!
Едва мы обвенчались с ним,
Повёз меня к себе на ранчо.
Тот случай был неповторим.
Повозка наша развернулась.
«Вперёд!» – был слышен мужа глас.
Из лошадей одна споткнулась.
Ковбой спокойно молвил: «Раз!»
Ждать приключений, не иначе.
Споткнулась та же лошадь вновь.
А мачо, в Африке он – мачо!
Промолвил «Два!», нахмурив бровь.
Вот в третий раз она споткнулась.
Казалось, свет ему не мил.
От слова «Три!» вдруг щёки вздулись.
И лошадь эту пристрелил.
Скандал во гневе подняла...
Не удивлю, конечно, вас;
Вмиг успокоится смогла,
Едва услышала я -- «Раз!»
Научный атеизм -- профессор представлял.
От лекций -- выходной себе устроить смог.
И в тот же день один по улице гулял.
Не выразить не мог профессор свой восторг,
На мальчике с коробкой остановив свой взгляд.
Восторг – едва увидел в коробочке, котят.
«Прелестные котята! --
Свои озвучил мысли –
Как маленькие львята…»
-- «Котята – атеисты!»
Такого вдруг ответа,
Никак не ожидал.
Как понимать глас этот,
Он спрашивать не стал.
Ан, через две недели
С собою взял ребят.
Студенты захотели
Увидеть тех котят.
Хоть, слышали ушами,
Поверили глазам.
«Котята – христиане!» --
Им мальчуган сказал.
Все разом удивились.
Застыл вопросом взгляд.
«Глаза у них открылись!
Чему я очень рад!»
...Ergutavalt mõjus uue raudtee ehitusle ka 1861.aastal valiminud Daugavpilsi - Riia raudtee,mis elavadas oluliselt Liivimaa kubermangu kaubandust.Nii alustati 1862.aasal eeltöödega.Kuni kubermangu piirini määrati kindlaks Paldiski-Tallinna-Peterburi raudtee siht,mille käisid läbi ka kolm Suurbritannia inseneri.Järgmisena koostati raudtee rajamise projekt ning sõlmiti eekkokkulepped Suurbritannia pankadega rahastamis ja Eesti ettevõtjatega raudtee ehituse kohta.1863.aasta kevadel esitas Eestimaa rüütelkonna peamees Alexander der von Pahlen teedeminiteeriumi departemangule avaluse,et saada nn Balti raudtee ehitamiseks konsessioon.Konsessioonitaotluses olid kirjas raudtee ehitamise ja ekspluatatsioni tähtasamad tingimusd ja palju muud olulist,samuti raudtee riigile väljaostu tingumused.Tsaarivalitsus ei olnu aga nõus garanteerima 5% kasumit,mis oli eraraudteede ehitamise puhul Venemaal üldlevinud garantii,sest seda raudteed ei peetud prioteetseks.Mõjuvaks põhjuseks oli siin see,et Peterburi sai kastada ka mereteed.Veel tegi insener Reinhold Ludwig Guleke 1865.aastal katse rajada rautee Pärnu- Viljandi Ruhja (Rujiena) vahele.Plaani arutati Üldkasuiiku ja Ökonoomilse Sotsialiteedi koosolekul,kus leiti,et selline raudtee ei töötaks kasuiga,vaid tooks ainult kahjumir ja idee jäi pabrrille.
Balti raudtee - esimene Eestis:1867,aastal läks Alexander det von Pahlen teisee katsele ehitada Paldiski-Tallinna-Peterburi laiarööpeline raudtee.Alguses estiati konsessioon taotlus endistel tingimustel,aga see lükati ka teist korda tagasi.Siis otsutas von Pahlen loobuda riigi rahalisest garantiist ja 1868.aastal kinnitas valitsus konsessiooni.1868.aasta nvembris moodustati Peterburis Balti Raudtee Selts,mille etteotsa valliti von der Pahlen ise.Raudtee ehitamise kulud võttis enese kanda Peterburis asunu pank E.M.Meyer / Co.Aktsiad jagunesid 64,5% ulatuses Briti ja ülejäänud Vene ettevõtjate vahe.1896.aastal andis keiser Aleksander II Balti Raudtee aktsiatele ka riikliku garantt,mis soodustas aktsiate müüki.Tallinna kaupmehed taotlesid,et uus raudtee oleks Varssavi raudtee kaudu ühenduses Moskva raudteega,milega Eestimaa rüütelkond ka nõustus.Nii tekkis plaan ühendada Narva Gattšinaga ja seat…
Robes de cocktail viennent dans beaucoup de modèles et de
couleurs variés que vous pouvez littéralement l'embarras quand il
se agit de faire le bon choix. Communautés et les sociétés dans
lesquelles nous vivons ont des sensibilités différentes et si vous
avez vraiment besoin de mettre cela en considération lorsque
l'obtention de votre robe de cocktail. Ne tirez jamais mauvais
cascades dans des cocktails, car ils vous feront de mauvais goût.
Grands dessins pour les robes de cocktail sont concoctions
élaborées, soie et gaine. Pour les concoctions, il ya certains
faits de plumes de paon, cristaux Swarovski et autres formes
d'ornement? Certains modèles comme la mise en place ornée sont
toujours faites de manière élégante afin de se assurer que les
préposés au cocktail peut toujours remarquer la fois la robe et la
dame qui le porte.
Ces robes sont comme les autres vêtements, et ainsi vous ne pouvez
jamais épuiser les styles et les altérations. Vous pouvez toujours
opter pour différents types de décolletés (V-cou est plus préféré)
ou vous pouvez aller pour un avec manches de différentes longueurs.
Tubes et licols varient également. Robes de cocktail Mignon ont
aussi un bon sens de la couleur. Un concepteur peut aller au-delà
des arc-en-rouges pâles au plus profond de l'indigo.
Couleurs de robe de cocktail dépendent toujours de la couleur de la
peau et ce est pourquoi la mode est toujours de comprendre que vous
êtes le premier…
Raudteede sünd ja käekäik Eestis 1918.aastani:Esimesed katsed.
Eesti raudtee ajalugu ulatub 19.sajandi esimesse poolde.1845.aastal esitasid Peterburi äri-ja pangadusesindajad parun Alexader von Stiegizi eestvadamisel plaani ehtada raudtee Tsaari Venemaa pealinnast Peterburist Peterhofi kaudu Narva ning hiljem sealt edasi läbi Tallinna Paldiskisse.Plaan nägi ette ka Narva sadama väljaehitamise ning jõge pidi ühenduse Peipsi järvega.Valitsusasutused küll nõustusid projektisga,aga kahtesid siiski selle majanduslikus edus,mistõttu riigi pakutav garantii oli väike.Parunil ja tema kompanjoidel ei õnnestunki saada Venemaalt ning Lääne-Euroopalt vajalikku rahastust saada ja projekt soikus,kuigi ettevõtise edu korral oleks Narva areng saanud sisse hoopis suurema hoo.Kuid Eestimaa rüütelkond nägi,et raudteeühendus kiirelt arenwva pealinna Peterburiga on hea mõte.Aastatel 1860.-1861.avadas parun Robert Gottlieb von Rosen lobitööna Peterburi ajalehtedes artileid Peterburi-Paldiski raudtee ehitamis vajalikkusest,rõhutades selle juures Paldiski sadama soodsaid jääolusid.
Erandiks oli mõne künka laugjamaks kaevamine,kust sai vankiga muidu kergesti üles ega alla ei pääsenud.Soolõigud kaeti tavaiselt hagude ja iristi asetatati kaigastega mites kihis,mile vahele ja peale kuhjatti mulda,harvemini ka liiva ja kruusa.Tee pealispind tehti üldjuhul lattidest,kogu alustamm oli vajalik selleks,et suurvee ajal ulatuks vähemalt lattide kiht veest välja.Niisuguseid teid ( soosildu) teid ehitati aastasadu,alates muinasajast kuni 18.-19. sajandini..Selliiselt ehitati sajandite välltel nii suuremaid maanteid kui ka kohalikke küla- ja taluteid,mis erinesid üksteisest tihti vaid teetammi laiuse ning aluse tugevuse poolest.Tänapäeval on leitud mitu niisugust palkteede lõiku.Paide lähedal Viraksaare soos on üks lõik 16. sajandi teise poole palkteest ka välja kaevatud ja seda võivad kõik näha.17.sajandi lõpust pärinva Röa mõisamaade ( EAA.1.2.C- IV -180) järgi viis see tee küll vaid ühe talu kanvale Väike-Palivere soosaarele.Sellist muinas-ja keskajal alguse saanud tee-ehitustehnikat - kaigastest ja haokubudest alus koos deda katva mullst tammiga - kasutati Eestis veel 19.sajandil ja 20.sajandi alguseki.Siis aga kaeti teetamm enamasti juba kruusa või purustatud kividega ( killustikuga),mitte ei tehtud seda enam lattidest-palkidest,mis vajas ilmastikumõjumõju tõttu sagedast uuendamist.18-19.sajandil hakati kruuskihiga katma ka kõval pinnal asubaid teelõike,mida varem tavaliselt ei sillutatud.Suvine maismaaliiklus eeldas vastavad sõidukeid.Kuigi ratas leiutati Lähis-Idas Sueris umbes neli tuhat aastat enne Kristust,jõudis see Eesti aladele tõenäoliselt palju hiljem.Seda hooolimata asjaolust,et juba keldid kasutasid tuhatkond aastat enne Kristust niisugugust ratast,milele olinii tugevuse kui ka eluea pikenamisseks peale moteeritud rauast rehv.Tõenäoliselt liiggiti Eestis muinasaegsetel suvisstel (aastaringsetel) teedel enamatjaolt siiski kas jala,ratsa või kasutati aislohistit,kus hobuse pikkade aisade tagaotasd lohisesid mööda maad ja neie võis peale asetda koorma või kooakasti.Kas…
...Omaette põnev ja degane teema on muinas-ja keskaegne veetee (jõetee) olemasolu Tartu ja Pärnu vahel.Varasemad ajaloolased on sellest väga palju kirjutanud.Samuti on teemat riivamisi mainitud ajalooürikutes ning mitmetel 16.-17.sajandi kaartidel on Pärnu jõe ja Emajõe vesikond kokku ühendatud.Muu hulgas kandis Pärnu jõe alamjooks Pärnu juures keskajal Emajõe (Embach) nime.Pärnu nime kandis toona Suga jõgi.Ja lõpuks on nende kahe jõe vesikonnad Viljandi järve kaudu tänapäevani ju koos.Viljandi järvel on kaks väljavoolu -peale peamise väljavoolu Raudna jõe kaudu Pärhu jõkke voolab järve pöhjatipust välja ka Tänassilma jõgi,mis viib Võrtsjärve,seega Peipsi vesikonda.Tänapäeval on need jõed aga nii kitsad,et on vähetõenäoline sealtkaudu suurema laevaliikuse kulgemine keskajal.
Taliteede teke ja arenemine suvisteks teedeks:Maismaateed lisandusid veeteedele tõenäoliselt juba kivaajal,kuid said sellega võrdse tähenuduse sisemaal alles millalgi nooemal rauaajal s.t tuhatkond aastat tagasi.Erinevalt veeteedest (jõeteedeedest) võimaldasid maismaateed liikuda mitmes suunas ning suhelda ja arendada kaubavahetust kõikide naabritega.Teisalt oli siinsetel maiamaateedel veeteedega võrreldes väga oluline puudus.Eestis nimelt sedavõrd palju soiseid ja pehme pinnasega alasid,et ilma suuremahuliste teesillutustöödeta pääses aasta ringi liiuma vaid üksikutes kohtades ja suundades.Enamikul juhtudel ei aidanud ka suurtest soodsest möödaminek - mõni väiksem sooriba või mätg soon,mis oli raskelt ületatav,jäi enamasti ikka ette.Lisatakistuseks osutusid veel jõed,millest pääses ilma sildadeta üle vaid koolmekohtades,kus jõgi madal,aeglase vooluga ning ühtlasi ka kõva põhja ja kõvde kallastega.Need takisutsed ilmnesid aga eelkõige suvel.Talvel oli olukord hoopis teine - kui nii sood-rabad,pehmed sooned ja aeglase vooliga jõed olid kinni külmunud,pääses neist kõigist ilma suurema veavata kergesti üle.Peale selle oli taliteedel suviste teede ees veel üks eelis.Kui suvistel teedel liikumiseks tuli ehitada…
