Blogi

 Ma seisan momendis, kus aeg tihti peatub
Vihmapiisad vastu nägu , tean et pole veatu
Öö mind valgustab, kui kõnnin mööda teed
Olen võitleja, käed on verised
Küsimusi palju, vastuseid napib ja kui jääb vastamata,
öeldakse, et oled vastik . Kes kurat rääkis, et elu on kerge elada.
Igaüks meist üritab end elus edasi vedada
Õnn ei ole eesmärk, õnn on elu viis
Pärast mängu lähevad kuningas, ettur ühte karpi tagasi
Vaata mulle silma ja ütle mis sa näed
Näen kurbust, vaesust, paistavad sirutavad käed,
mis vajavad abi, nagu iga teine siin ilmas
Nägu, küll rõõmus, kuid tegelt pisar silmas
Väga raske on muuta, harjumuste küüsist
Justkui peaksin vabanema lemmik särgist, pluusist
Tekib küsimus, kas see on kõige parem lahendus
Valikuid ju mitmeid, soe, kuum, külm ja jahedus
Elu nagu raamat, mille algus tühjad lehed
Möödub aeg, möödub aeg, ise paned kirja tähed
Oleme tormi linnud,tuul lagundab müüri
järel killud, mitte müürist vaid suled laiali minust kui linnust
arvad et valetan, võtan kinni rinnust, pingul hoian, hinge toidan
laguneb mul muutlik meel ...

Kõigil ükskord pragunevad teed. . .

 kurbus ja kõik selline, mis piirab otsustusvõimet panebki paika selle, kes kannab mähkmeid, kes lahkub sõimest ootused, et nüüd lõpuks veab, mees ära mängi õnnega sest isegi saatus hülgab need, kes pidevalt mängivad tulega
üksi ja üksi võrdub nullseis, millest välja tulevad vähesed sest viha ja pürgivus on huntidel, ülejäänud on jänesed kõik kurdavad koguaeg, et elu on piitsutand neid kaua ei imesta ka, mees, sa sööd ju leiba teiste laualt niiet kuidas defineerin seda, mida nimetatakse hüljatuk pigem on see inimmõistuse viis varjata iseenese mitte-tegevust ei saagi loota terve elu, et lõpuks saad taevase märgu sest kui tänad vihma eest, jääb see tavaliselt järgi võtke end kokku ja ehitage lõpuks valmis oma elu-puzzle kui te pole siiamaani õnnelikud, ei saagi te kunagi kutset
keskmine kõigile, kes halavad, et on väsinud te pole mitte midagi teind, te ei tea mida tähendab hüljatud..

 Rassakas:

Raskus, armastus, võitlus, vabadus jooks millegi suunas, kuid auhind on saladus. Uurin asja selguseni või kuni mu jõud raugeb mõistatus, kuid mina olen lahendist veel kaugel.

Elu ei ole mee lakkumine...

 D.O.G. :
Kas küsid endalt miskit, kui sellele tead niigi vastust. Oma tundeid kinni hoiad kuniks kõik siin ilmas jahtub, siis kui pimeduse varjuga me elu ükskord kattub.
Soovides, et saaks ise valida tee, kuidas lahkud. Kas ka kadedus ja viha me vere sees lahtub? Või lahtuvad nad siis, kui on meid nad maha matnud, siis kui vaatan taeva poole, Jumal, tõesti muud ei tahtnud. Kui et leida veidi rahu, natukene armastust, ning abi otsides ei peaks ma kangutama kinnist ust.
Kust tuleb - see, mis täidab meie hinge, ning millal on lahkumas see debrekas ja pinge, inimeste vahel justkui katkematu ahel. See, mis elust teeb elu on vaid inimese tahe. Siis kui päevad poleks päevad ja ööd oleks öötud, tunneksin ennast justkui elust ära võetud. Nagu elust ära võeti minu Kallis õde. Kellelt küsida, mis on vale, mis on tõde. Kas muutub elutee hakates saatusele vastu
või vabatahtlikult hoopis kuristikku astud. Oma mõtetesse laskun - nüüd hetkeks õhtu eel, ning endamisi mõtlen, mis mind veel ootamas on ees.

Siit kuskilt jookseb piir,ei tulda tagasi, kui oled ületanud selle. Siit teispoolsusesse viib, surmaeelne kiir, mis ei lase oodata end.
Vaid olematu puudutus,kaitseingli märkamatu naeratus.
Mitmeid kordi, kus pääsend vaid üle noatera, iseennast olen unustand ja siiski mul on vedand - olgu avarii oht või tänavate stseen, kaitseinglid mind on päästnud ühe korra veel.
Vaid olematu puudutus, kaitseingli märkamatu naeratus.
Mind on suunatud teed, mida ise ei tahtnud käia, see on saatuse skeem, kust ei saa tulla välja. Olen õppinud asju ja targemaks saand, igal pool näen seoseid, mida varem pole täheldand.
Vaid olematu puudutus, kaitseingli märkamatu naeratus. Seda tunda ei saa ja võib vaid oletada,  et välised jõud meid vahest suunavad.
Vaid olematu puudutus, kaitseingli märkamatu naeratus.
Kus on kaitseinglid, kui meid tabavad tragöödiad, hukud?
Siiski, kelle aeg polnd lõppend, pääses ka Estonia upust.
Vaid olematu puudutus,kaitseingli märkamatu naeratus.
Võibolla peabki nii olema, et elu teistmoodi näha.Kelle pool on õnn, valikuid õigesti teha?Mõni raskendaks elu, teine miskit ei tooks,
katsumustest läbiminek uue inimese loob.

  .Inimesed kõik jooksevad - kiirustavad!

Ma tahtsin lihtsalt teada, et..
Mis tähendab ühe inimese elu?
Kas see on arvutimäng, mida mängid ja ootad, et antakse võimalus uuesti alustada.
Mis on vahast küünal, mille süütad põlema ning sekund tunni haaval see aina läheb lühemaks.
Elu tõde ja reegel, see fakt on kurb.
Vaatan tõele näkku, rahvas, meid kõiki otab surm.
Keda hiljem, keda varem, valikut pole.
Lõpptulemus on sama, kes on ettevaatlik,kellele pohhui kellele kama..
Valiku teeb iga isik individuaalselt, ainus vahe on selles, et paljud ei mõtle reaalselt.
Tikkudega mängiida,ma ütlen Sulle mees.
Aeg saab täis, elu jookseb mul silme-eest
Kas tegelt nii ongi või hoopis saatus juhib teid.
Kui vaja hoiab, armastab. Kui vaja karistab meid.

Saatus mängib meiega. Saatus hinge meil neelab.Saatus annab meile võimu. Saatus võtab ja keelab. Saatus teeb meid vaeseks,saatus annab meile kulda. Saatus sünnitab meid, saatus istutab meid mulda..

Me oleme nukrad, lihast - luust, veri voolab me soontes.
Oleme erineva isiksusega, oleme erinevad tooted, jut-kui annaks talle õnne, armastus magab ta kõrval.

Läbi tma karistatakse teist ja ise oleks mõrvar.
Kõik on saatuse plaan, kõik oli välja mõeldud skeem.

on asju mida sa tahad v on keda tahad, aga sa ei näe mis sul juba olemas on.. kui hakkata püüdlema selle poole mida tahta võid kaotada selle, mis sul on.. ja kui see hakkab käest minema ei saa sa enam midagi teha ja pead lihtsalt vaatama, kuidas kõik käest pudeneb..
miks on nii, et saadakse alati alles siis aru kui oleks kaotamas v kaotanud see, mida sa mingi hinna eest kaotada ei taha? kui aga juba kõik on käest pudenenud on raske seda kõike tagasi saada, on väheseid kellel õnnestub see kõik tagasi saada ning nad oskavad seda hoida,…