Blogi
Vasta: JAH või EI!!!
Kole?:
Lahke?:
Vali?:
Häbelik?:
Imelik?:
Isekas?:
Hull?:
Kena?:
Õel?:
Lapsik?:
Ebaviisakas?:
Lahe?:
Loll?:
Hoolitsev?:
Täiskasvanulik?:
Sõber?:
Jutukas?:
Igav?:
Loominguline?:
Tark?:
Psühho?:
Segadusse ajav?:
Meeldiv?:
Tüütav?:
Lõbus?:
Kui sa...
annaksid mulle uue nime, see oleks?:
teeksid mingit asja minuga, see oleks?:
annaksid mulle ühe nõuande, see oleks?:
Mis on minu tel. number?:
Milline laul sulle mind meenutab?:
Millal on minu sünnipäev?:
Kes on minu parim(ad) sõber/sõbrad?:
Kus me kohtusime?:
Oled sa kunagi mind unes näinud? Milline see oli?:
Kui sa saaksid ühte asja minus muuta, mis see oleks?:
Mis sulle minu juures meeldib?
Et ma tegin uue reidi ,et see on -TannOlenVot- et lisage sõbrakasse ja see kasutaja läheb hommeblocki:d
Kommentaare,Kriitikat jne.
Minavorm
.Tegelase nimi on Fridich.
Ta on pärit saksamaalt.
Ta oli just saanud 19a vanaks kui ta pidi minema sõjaväkke.
Sinna ta pidi minema kuna venemaa ähvardas astuda saksamaa vastu.
Neiu istub akna laual ja suitsetab. Akendelt niriseb vesi alla. Jälle sajab. Või tundub see ainult nii, sest neiu enda silmad on märjad. Ta kustutab raevukalt suitsu ära ja peaaegu et viskab koni toosist mööda. "Persse," pobiseb ta ning nutab veel hullemini edasi.
Klišee, kas pole? Kuid tema jaoks on see tegelikkus. Valu, ängistus, viha. See kõik on igapäevane, rutiinne võib lausa öelda. Lisada veel juurde süütunne ja te saate igati toreda kokteili.
Sellest on möödas nüüdseks pea neli kuud, kui see kõik algas. Ühest lihtsast lahkuminekust, mis poleks pidanud mitte midagi tähendama. Või kunagi oli see vähemalt nii.…
tsauuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuu:D
Mälestused
Kui sa loed, su silmad liiguvad just nende sõnade üle, ole hea ja kirjuta
kommentaar, milles on mälestus sinust ja minust, isegi kui me tihti ei rääkinud.
See võib olla ükskõik mida tahes, head või paha.
Kui oled selle teinud, kirjuta see ka enda päevikusse ja üllatud mida inimesed sinust mäletavad....
Te kasvate kokku. Päikesevalgusest ja tuulest luuakse teid. Te igatsete teineteise järele kui perekond ja vahemaad teid lahutavad: see pole hirmunud igatsus, väljakannatamatu ja haiglane igatsus, vaid vaikne ja mahe. Vaiksetel suveõhtutel mere ääres kirjutatud kirjad. Te kasvate vaikselt. Ühe jaoks on nüüd teine see, kes kütkestab. Tema pilk ootab sind väljas tänaval. Tema sõnad on su palveteks. Tema käed on kellad, mis sind kutsuvad.