Blogi

Sa oled õhk mida ma lõputult hingan,

kui sa ainult tahaks ja oleksid normaalsem,

Andes endast kõik ja ikka süüdi ise. see on yks seik kus unustame andestamise. seda retke kõik me läbime, kuid nõrgematel see ilus elu hävineb.

Ma kirjutan loo, mis on kunagi juhtund,
kuid sellele mõeldes ma alati kohkun.
See oli nii jube,kurb ja kole,
kuid kahjuks kellest jutt- teda enam ei ole.
Ta oli mu onu, ei, rohkem kui vend, alati ohverdas minu eest end.
Aitas mind palju, näitas mul teed-
tegi kõike seda oma väikesel eluteel.
Mälestusi sinust on rohkem kui enam,
sa andisid mulle tuge. Miks sind ei ole enam?

tunnen ennast täielikult kõrvale jäetuna
tahan edasi minna, ei taha veel peatuda
poleks iialgi uskunud, et sinust jään ilma
miks pidid nii tegema, miks tegid mul silma?
Kõik oli veel ilus, ning samas ka tore
miks ei võinud mul öelda, et olen ma kole?
Kõiki lootusi hellitasin ja ootasin sind
põlvili palvetasin ning otsa lõppes hing
Sa olid mu mõtetes terve selle aja
kui otsustasid, et mind pole sul vaja
''anna andeks kallis'' laususid sa mul
kas üldse häbi pole enam ka sul?
Ma ju vajasin sind, kogu…

Valust mõtlisken-mõeldes oma elu üle järele,
ei taha jõuda pärale oma tuleviku rajale.
Sest mulle on antud motivatsiooni olla natuke segane
Kuid ei toetu kellelegi,see on rohkem kui labane
Kui vaid suudaks välja mõelda mis küll toimub Minuga,
Miks ei suuda olla nii et eimõtleks Sinust ma?
Kuid mul kõrini sinust ja mu mõttetust elust
Lihtsalt tahaks minna ära, et mitte teha kära
Sest siiski kuulen jutte endast, mis on natuke sõgedad
kuid lausun vaid üht ma ''te olete tobedad''
Ei taha küll soiguda, kuid eemale teist hoidun ma, lihtsalt loodan ma vaid
et sellest sitast kord toibun ka!.

kui sa ainult tahaks ja oleksid normaalsem,
siis sul ego langetada paluks minimaalselt.
kuid teadagi et sa seda iialgi ei tee,
aga äkki seda suhtumist võib muuta mõni mees,
kas siin ilmas mõni mees on kes sinu sugust tahaks,
igal normaalsel inimesel läheks süda pahaks,
mina sinu elus armastust ei näe ,
ja sinu ellu suhtumisega sa poleks seda väärt.

veaks sul siis kui oma armastuse leiad,
ja siis oma lapsepõlve minevikku heidad.
minu peale sina ära iialgi nüüd looda,
sest mina sellist inimest enam elu sees ei poolda.
kahju et sa siuke egoisti maias oled,
kuid õnneks minu eluteel teist sellist enam pole,
ma ei hakand kirjutama mingit väikest luulet,
vaid tegin hoopis…

ma istusin toolil ja mõtlesin veidi,

kui kuradima iluis oleksid sa pulmakleidis.

aga muidugi jäin ma mõtlemisega hätta,

seega,et sind nii näha peaks paluma su kätt ma...

miks süümepiinad on nii tugevad,
et pisar silmist poeb,
kuid mõtted on nii pugevad,
aga see vist enam ei loe,
ei tasu kunagi ennem mõtlemist teha
kui mõistusel hetkel sa pole,
ja pärast ei ole sa enam meha.
et tunnistada oma tegu mis kole,
kas aitab suur kalli või roos
et unustada mu viimased vead,
ja oleme õnnelikult koos.
kuid seda sina otsustama pead.

kui kutsun kas tuled mu juurde,
kui tahan kas kallistad mind.
kui jah siis naeratus suule,
kui ei siis haiget saab hing.

kui küsin miks?siis vastust ei kuule,
sest raske on vastata sul,
siis kirjutan ilusa luule.
kui kallis oled sa mul.