Blog

Ja, jah..

https://www.facebook.com/photo.php?v=10152236408506796 Jalgrattaga

https://www.facebook.com/photo.php?v=512036188840792

https://www.facebook.com/photo.php?v=612829115454322 Painduvus

MF ''Lubadus'' 2007 (Režissöör: Emir Kusturica )

Kaneeli, mis jõudis Euroopasse tänu roomlastele, on kasutatud aastatuhandeid. Nimetus pärineb keskajast, ladinakeelsest sõnast canna (pilliroog), mis vihjab kaneelikangide kujule.

Esialgu kasutati kaneeli enam ravimites ning ka usu- ja maagilistes riitustes. Oma kullavääringus hinna tõttu said seda aga pikka aega endale lubada vaid jõukamad ülikud. Kaneeli saadakse loorberiliste perekonda kuuluva kaneelipuu mitmete eri liikide sisekoorest. Pärast korjamist lastakse koortel kuivada, aja möödudes tõmbuvad need rulli. Neid üksteise sisse lükates saadakse kaneelikangid, mis on ühe enamkasutatava maitseainena müügil nii tervelt kui ka pulbriks jahvatatult.

Küüslaugu aurud on võimelised tapma mikroobe ja viirusi 20 cm radiuses. Lisaks omab küüslauk laia tegevusspektrit: hävitab kõik haigusttekitavad bakterid ning ei mõju toksiliselt organismile.

Küüslauk sisaldab praktiliselt kõiki vitamiine ja mikroelemente, sealhulgas ka haruldasi. Näiteks on küüslauk üks vähestest taimedest, mis sisaldab väävlit, millel on tähtis osa ainevahetuse protsessis. Samuti leidub seal germaaniumit. Viimasele panevad õpetlased suuri lootusi raskes võitluses mitmesuguste kasvajatega.

Kui regulaarselt küüslauku süüa, tuleb tagasi elujanu, paraneb tegelikkuse taju, töövõime ning organismi üldine toonus. Küüslauk sisaldab ka alliksiini (mida rohkem küüslauku muljuda või lõigata, seda rohkem seda eraldub) ehk ühendit, mis mitte ainult ei kaitse organismi vähi eest, vaid kindlustab ka vastupanu stressile.

Küüslaugus sisalduv adenosiin normaliseerib trombotsüütide hulka veres ning takistab vere hüübimist. Rasestumisvastaste tablettide tarvitamisel (suurendavad trombi ohtu) või halbade veenide puhul (varikoos, tromboflebiit, hemorroidid) võiks kasutada küüslauku.

Jaapani teadlased tõestasid, et vaid 1 küüs

Maret....
Maret on väga kallis mulle.

Kuigi meie suhtes on olnud oi kui palju kriise.

Maret on üks nendest pisikestest:)) kes on alati mind vaimustanud oma mõistuse teravuse ja silmaringiga.

Maret on aastaid mu lemmik vaidlus partner olnud!

Ja Maret on kena, väga kena....temas on mingi eriline ilu. Alati ei märkagi seda (kuigi räägin välisest ilust hetkel), kuid järgmisel hetkel (kui ta justkui ärkab) vaatad teda ja imetled.

Maret on keerulise hingega. Lõpuni lahti muukinud ma teda ikka veel ei ole. Lohutab, et ta on vähemalt minu tuttavate hulgas vist kõigil juhet sellega kokku ajanud.

Maret on kindlasti väga õrn, oletan, et just selle õrnuse tõttu on ta aegajalt sattunud hingelises mõttes eksiteele, haiget saamise tagajärjel vahel valesid valikuid teinud. Aga eks me kõik teeme seda vahel ja pealegi ma arvan, et tema puhul see nii, ma ei tea siiski kindlalt.

Maret on iroonilisemaid, sarkastilisemaid inimesi keda ma tean. Kuid tema sarkasm on nii peenike ja osav, et ma naudin seda vahel isegi siis kui see minu kohta käib. Isegi kui see vahel ehk on haiget teinud ma naudin samas stiili ilu tema juures.

Maret on vaieldamatult isiksus!

http://www.cecb.ee/gripiviirusest.PDF

GRIPIVIIRUS Autor: Andres Merits Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut Praegusel ajal räägitakse ning kirjutakse gripiviirusest ja gripist palju. Raske on leida ajalehte, milles poleks sellele teemale pühendatud ridagi. Informatsiooni on tänapäeval lihtne leida ja paljudel on gripi ja gripiviiruse kohta oma arvamus. Kahjuks on informatsioon leidmine oluliselt lihtsam kui selle kriitiline hindamine ja sellest arusaamine. Üldsuse arvamuse kohta gripiviirusest sobib hästi Eduard Vilde „Pisuhännast” laenatud mõttetera: „Ei, nemä om egaüts esi omale „Pisuhänna” tennü ja arvustevä palehigin sedä” Spetsialistide arvamusi nende küsimuste kohta meie meedias naljalt ei kohta. Selle põhjus on iseenesest lihtne – selliseid inimesi Eestis lihtsalt ei ole. Muidugi on…

Meie koduloomad, lehmad ja lambad kannatavad tugevasti ühe kõige ebameeldivama parasiidi –süstik-kakssuulase tõttu, kes on ka inimesele ohtlik. Pesitseb see parasiit maksas, aga tema vastsed saavad elada ainult sipelgate kehas. Koos rohuga nakatanud putukaid süües nakatuvad lehmad ja lambad end ise.

Aga kuidas see just toimub, jäi teadlastele kauaks ajaks arusaamatuks. Miks sellised väledad olendid nagu sipelgad lasevad ennast elusalt ära süüa? Huvitav on ka see, et nakatatud sipelgaid saab olla tühiselt vähe, ütleme üksainus 10 000 terve sipelga kohta. Sellele vaatamata haigestub kari sageli. Kui palju küll peab lehm sipelgaid ära sööma, et nende hulgas oleks kasvõi üksainus ohtlik? Tekkis mulje, nagu toituks kari nakatatud rajoonis eranditult sipelgatest.

mhm, ma olen tegelikult selle generatsiooni noor, kes peab istuma kodus arvuti taga PowerPointis, tegema kõikvõimalikke uurimustöid, ise sealjuures mõistmata miks, kuidas ja kelle jaoks; kellele pannakse õpetajate, meedia, poliitikute poolt pähe igasuguseid lollusi, mis suunavad edasi erinevatesse organisatsioonidesse ja firmadesse, ning lõpetavad sellega, et loogilise mõtlemise puudumise tõttu satuvad sotsiaalabi osakonda; kelle kohustus on lõpetada keskkool medaliga, lõpetada ülikool medaliga, lõpetada doktorikraad + veel mõningad lisaõppe seminarid jms..., kohustuslik on parteiline kuuluvus. Samas on ka üks asi mida ei ole keegi meie generatsioonist kohustatud tegema, õigemini seda pole üldse kavas ette nähtudki....nimelt mõtlemine.

Vabandust.. See oli minu viha kooli vastu..