Palun ütle midagi veel.
Sa mõjud nagu kevadised männioksad või kraavides vulisev jää.
Palun vaata mind veel.
See mõjub nagu ookeanist tõusev päike või äikseline taevas.
Palun puuduta mind veel oma külmade huultega.
Ainult siis tunnen ma, kuidas ma ärkan.
Nagu see märtsikuine külm tuuleiil ja soe päike...
kui vaid viivuks kohtusime..
Juhus meid kokku saatis,
mu südames armastus koitis.
Arvasin, et näen und,
kuni saabus see tund.
Mu maha sa jätsid,
kuna teisega petsid.
Mu elu edasi läx,
kuni möödus aasta kaks.
Nüüd tagasi sa oled
kõik endselt tore.
Kuid seda sai tea,
et naastes tegid wea.
Sest sel päewal ma vandusin
kui lahkuda julgesid,
et kättemaks tuleb hea
seda igavesti meeles pea..
Saabub kevad, sulab lumi,
kadumas on talveuni.
Väiksed armsad lillejütsid
kergitavad omad mütsid.
Valged kaunid õienupud
justkui roositupsud.
Lapsed neid korjama tõttavad
suure rõõmuga.
Tuppa toovad, vaasi panevad
silmailuks, kevadiseks rõõmuks.
Kord vaatasime tähistaevast,
mis säras kalliskivmerena.
Sa vaatasid taevast
ja vaatasid mind.
Ning ütlesid südamest,
midagi.
Ma vaatasin taevast
ja vaatasin sind.
Ning laususin südamest,
midagi.
Alles mõtlesin ma sellest,
ja nutsin verepisaraid.
Liiga valus oli mõte sellest.
Aga nüüd oled sa kaugel
ja ma ei mõtle sellest,
ei tunne valu,ei nuta.
Tunnen endas vaid tühjust,
mille jätsid sa,kui tapsid end.
Meeles mõlgutan su ütlust-
Palun mäleta mind,sest
ükskord näeme me teineteist.
Ma tean kord kõik saab läbi
Siis kui tuleb kõikehõlmav sünge sarkasm
Kui kõik muutub mustaks
Aastate, kuude sametist revolver
Tapab meid aeglaselt
Ta võtab sult jaki
Ja nööbib pluusi kurguni kinni
Sa lahkud oma elust
Aga praegu pole õige aeg
Täna pole õpge päev
Täna hiilin trepist ülesse
Sajaja su tuppa
Liibun su vastu, kuna
tahan et teaksid
Täna pole minu päev surra
sõbrad, on nagu aluspesu, kes on koguaeg su ümber!
head sõbrad, on nagu kondoom kes kaitseb sind halva eest!
parimad sõbrad, on nagu viagra kes tõstavad su üless kui kipud langema!
Igal hommikul avan lootuses silmad
et täna uuesti saaks näha ma sind
keegi teine ei tunne ja ei tea
millise tundega vaatan ma sind..
Kuid täna kui ma sind nägin..
sul silmad riivasid mind.
ma tundsin korraga ja teadsin
et oled märganud mind
nuud päevast päeva ma loodan.
et pilgust enamat saab
ma siiani ikka veel ootan
et sind oma embuses õhtuti hoida saan..
päev päevalt möödub
liig kiirelt laheb aeg
kuid mina ikka pisarad silmas
ootama pean sind
ma olin rumal kui arvasin
et armastada ehk suudad sa mind
miks ma unustada ei suuda sind
miks ei armasta sinagi mind..