Blog
...kallis! ...mu kullake!
Kuis kisendab mu hing su järele,
sest sind ei ole...millal tuled,
seda ma ju ei tea!!!
Kui teaks...küll siis oleks hea,
saaks veidikegi puhata...
Kuid nüüd, süda ei anna rahu,
ta igatseb ja ootab oma inglikest.
Kus sa küll oled...mu kallike...
Kus oled sa peidus minu eest???
Tule kallis ja räägi minuga,
kuid ära pane mind kannatama...
Tean, et kannatad ka ise,
tean, et oled mures...
Sa ei leia väljapääsu
oma murede koorma alt...
Tahan kinkida sulle...
oma armastuse…
Ma mõtlen su peale
Nii päeval kui öösel
Sind oma mõtetest välja ei saa
Sa oled nii armas, nii hell ja nii hea
Ei sinuta elada soovi ma eal
Sa tulid kui täiesti võõras
käes leekivpunane roos
kuid millega tutvust saab mõõta
kaua selleks peab olema koos
ühel päeval võõrast saab tuttav
vahel sõber kuid hoopiski võõrdub
elu kahjuks me ümber on ruttav
tuttav möödub, kuid tundmatu pöördub
peatub hetk ja ma selgelt näen
nendes sinistes silmades ennast
hetkeks puutuvad kokku me käed
möödub hetk, aeg edasi lendab
aga kripeldus hinge jääb alles
kas me kohtume millalgi veel
kas öelda ma saan siis talle
mul sind näha on väga hea meel
