Blog

Saab selili, saab kõhuli. Saab kummiga, saab kummita. Kummiga on ohutum, kummita on parem... Millest sa nüüd mõtled? Ma räägin ujumisest.


Mis vaatad mul otsa, mis tahad mult saada, kui tahad mult saada, siis roni mu otsa, sa liiguta mind, ma rahuldan sind! Millest jutt?? See on õunapuu



Paned selle suhu, see on kõva ja märg. Liigutad seda suus edasi tagasi. Suust voolab välja valget, naeratad ja võtad suust välja... Mille? hambaharja!

olemine kurb ;(

kauneid jõule

Valus on vaikida valede varjus,
valus on tajuda tõtt.
Valus on kaotada kõik mis armas,
valus on hüvastijätt.
Valu on alati kõikjal ja kõiges
ometi ilu on ka.
Miks küll maailm olla ei suuda
vahel ka valuta!?

Juhuslik kohtumine,
kusagil maailma äärel,
sõna kutsus sõna,
seisime teeveerel.
Küsimused ja vastused,
veel sõnu, midagi õrna,
mõnd sosinat kõrva,
mõtted kui allikavesi
ja jutt jooksis kui mesi.
Meenub lahkumise hetk,
käsi hoidis kätt,
õrn pigistus,
soe kallistus,
huultel naerukillud
ja pikad säravad pilgud.

On hämar ja loojuv päike,
viimased kiired roosas laotuses,
tuul sahiseb lehtedes,
kauged hääled, lähenev äike,
laotuses linnuke vallatult
lendleb ja libiseb hääletult,
kõrvus heliseb, tunneb meel
helinaid helli ja keeletult
sosinaid sala on siia teel

Hingan ja hooman lõhnu,
toob kusagilt, kannab tuul
tunnen, et pole õhku,
on lõhnade joovastav hurm,
kasteheina ja õitsev nurm,
veel on midagi ,õrna ja imelist
on nagu niiske lõhnav ihu,
kaunist, kevadist, lillelist
libisemas üle avatud pihu

Ma lähen,
kuigi puudub mul koht kuhu minna.
On peakohal ükskõiksed tähed
ja ümber on ükskõiksed linnad.
Ma otsin üht kohta,
kus pea võiks võssa peita.
Ma pole ju süüdi,
et eksin otsides, mida ei leita.
Ma vannun tulist kurja
et pauguvad kajad.
Olen varem kõik mängu ma pannud
mida nüüd oleks hädasti vaja.
Ma eksin elu peateelt aguli varju.
Olen süüdi, et leidmatut otsin
ja sealjuures appi ei karju