Kasutaja masha48 päevik

Päikene ja pakane
võiks ju teha diili
aga karge põhjatuul
ajab oma liini
sedasi nad maadlevad
kuni kevad tuleb
linnud okstel piidlevad
millal lumi sulab
kannatust nüüd veidi veel
külm pea annab järgi
olgugi ,et päikene
jätab lumel jälgi
sedasi nad iga kevad
maadlevad mis kole
äkki teadmatuses nemad
et neil diili pole...:D

...sügaval hingesopis,
sealpool kõiki muresid
mida ei suuda miski häirida...
kui öövarjud ületavad
valguse nähtamatu piiri -
on meie igatsused põimunud
jäävaks sulamiks
lahutamatuks tegelikkuseks,
sest selle,mida me otsinud kirgliku igatsusega
lähedalt ja kaugelt,ülalt ja alt
leiame lõpuks...oma hingest...

&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&

See ongi õnne algus,otsida armastust kõikjal
otsida iseendas,
tõdeda vahel,et elu meist mööda lendab...
leida sügavat õnne
see võib peegelduda su armsama pilgus
inimlik kogemus,aimdus-
olla ise valmis andma kui ootamatult ta ilmub,
on kahtlused-hirmud,mis õnne püüavad peita...
kas pole tore,et elul nii palju tahke on peidus
ja siis ,kui lõpuks õnnelik oled-
ongi armastus,unistus leitud!
/////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////

...sõnadesse on võimalik panna oma hing...
...kui sõnad jäävad sõnadeks-on tühi hing...



…

VÄLJAS PAKANE PAUGUB,

AHJUS PRAKSUVAD PUUD

NII KÜLM,ISEGI KOER EI HAUGU

HEA SEEGI,ET PEAAEGU TUULETU.

NEED ME PÕHJAMAA TALVEVÕLUD

KÜLM-KARGE MÄRTSIKUU ILM,

ÜKSTEISE JÄREL KAOVAD AHJU HALUD

KORSTNAST TÕUSMAS VAHETU SUITSUPILV.

Autor

Kui värvide loomulik ehtsus

teeb sageli silmale valu...

must-valge on tugev kontrastsus

ja mõni meist seda ei talu.

Mis värvi on armastus?

Keegi öelnud ei ole seda...

mis värvi näeb välja kurvastus...

kui enam ei ole sul Teda...

Lumi alati on valget värvi,

varjudes hall-sinakat tooni,

see teadmine rahustab närvi,

sa ei otsi kontrastide jooni...

Aga sõprus?

Ka tema omab värvikammat!

Ning tühjus...

lõputult musta kannab...

Elu,tema on värvikast-värvikam,

seda värvid sa ise ...

sead toone ja muudad,

mis silmale ei tee valu...

oled kunstnik ja looja-

just nii nagu talud...

just nii nagu suudad,

on värvid su elus,su…

KUI...UUS HOMMIK RÕÕMSALT AHHETAMA LÖÖB...

JA...ENDAS VIIMSEID PIMEDUSE VARJE SÖÖB...

SIIS...TUND-TUNNILT TIKSUB AASTALÕPUKELL...

LAS...JÄÄDA ALLES SEE MIS,OLNUD HEA JA HELL...

ET...VALU,KURBUS MEIST JÄÄKSID MAHA SOOTUKS...

NING...SÜDANT TÄIDAKS ARMASTUS JA LOOTUS...

EI...OLE HALBA OLNUD ILMA HEATA...

EI ...OLE ÜKSKI INIMENE ILMA VEATA...

ON...MEIE ENDI KÄTES LUUA IMELINE HOMNE...

JA...IKKA SOOVITAKSE...HEAD VANA-AASTA LÕPPU!

PAREMAT UUT AASTAT! SEE VANA KOMME...

Autor

Armsad inimesed,kes te olete mu sõbralistis...kas viisakusest,et olen teid sinna võtnud või soovist minuga suhelda...või kes teab mis eesmärgil te mind olete oma sõbralisti valinud...aga nüüd soovin ma asjale selgust ja puhastada sõbralist...paljusid pole ma iialgi näinud mind hindamaski,veel vähem suhtlemas...niisiis pole solvav see, kui te mu sealt kustutate,vaid see,et olen nagunii tühipaljas nimi sõbralistis...kõike ilusat soovides ...kõik ei saagi olla kõigi sõbrad aga head tuttavad kindlasti...pange käsi südamele ning otsustage selle järgi!!!Edu!!!

» Armastuse räbalad!
Kus oled nüüd sa,mis sinust on saand?
Kas armastus polnud nii kindel,et lasid ta käest?
Sind armastan tõesti kuid mis kasu on sest,
püüan asjatult midagi ja see libiseb käest.
Annan vabaks sind ma,kuigi haiget see teeb
aga selline elu pole krossigi väärt.
Lootsin meist liiga palju ehk
naeruväärne...on saatusel teine tee.
Pole armastust -pole lootust-on kadunud kõik
kui oled vastu,too näituseks mõni teine tõik.
Ümber veenda ei suuda mind enam ehk miski
kui ka vannuksid armastust usun ma siiski,
et loodud me pole teineteise jaoks
tunded teeks haiget,muudkui tõuseks ja vaoks.
Pigem siis talun ma tundetut…

...KAS KEEGI TEAB,MIKS SÜGIS HALAB

PIKKA ITKE,

MIKS VEEL EI OLE VALGET TALVETEED?

MIKS AINA VIHMA ÜLALT ALLA VALAB

MAA ON LITKE,

MIKS JUBA VALMIS EI SAA PISARATEKEE...

MIKS?

MIKS OLI KEVADOOTUS KAUA PIINARIKAS

ELAVALE,

MIKS SUVI OLI NÕNDA ÜÜRIKE?

MIKS TULEB MÕELDA AJAS ETTE

OLEVALE,

MIKS VAHEST SEADA PIIRIKE...

MIKS?

ON INIMENE MÕISTATUSLIK OLEND

EKS OLE SEEGI LOOJA KÄTETÖÖ,

MIKS PÄIKE POLE TAEVAS ÄRA PÕLEND,

MIKS ÖÖSEL KAUNILT SÄRAB TÄHEVÖÖ...

MIKS?

Autor

Aastaring saab varsti läbi,

väljas varakult on pime...

lumeta kuuseokstel käbid,

ootamas on jõuluimet.

Kolmas advent käes on juba,

küünlasära ehib tuba...

annab valguslootust meile,

sulle,mulle,sõpradele!