Kasutaja naabrivalve päevik
Mind Ei saa iseloomustada vaid ühe
sõnaga. Mind ei saa omada, sest
ma ihkan vabadust. Ma igatsen
kedagi, kes mul alati olemas oleks.
Mulle meeldivad tähed, kuu,öö ja
lõputu silmapiir. Armastan inimesi,
kes ka mind armastavad. Ma võin
olla miski, mida kuskil mujal ei ole.
Ma võin olla keegi, keda kunagi ei
eksisteeri. Ma andestan, kuid mitte
kunagi ma ei unusta. Tee mulle üks
kord haiget ja miski pole enam
endine. Tihtipeale olen jonnakas,
kiuslik ja minuga on raske, kuid see
olen siiski mina. Ma võin olla su
parim sõber või suurim vaenlane-
vali ise. Mu huulil on alati naeratus,
kuid minu sisse sa ei näe. Sa tead
mu nime, mitte minu lugu.
Miks opelimehed üksteist ei tervita?
- sest nad said hommikul garaazis kokku
Mis ühist on Jõuluvanal, Une-Matil ja targal mehel?
Nad kõik on väljamõeldised.
"Ema ma lõin neli kärbest maha. Kolm olid isased ja üks
emane."
"Kust sa seda tead?"
"Noo, kolm istusid õllepudelil ja üks peeglil."
"Juku, kas sina õpetasid papagoi nii rumalasti rääkima?"
"Ei õpetanud! Ma ütlesin talle ainult, mis sõnu ei tohi rääkida."
Miks blondiini anekdoodid nii lühikesed on?
Selleks, et brünetid ka neist aru saaks.
"Miks on hea autoga sõita, kui blondiin autos on?"
- Siis võib vigastele mõeldud kohtades parkida.
.Naine ja mees tülitsevad koguaeg.
Naine ütleb: "Ma oleks parem ahviga abiellunud"
Mees vastu: "Ma ei usu, et pastor nii lähedasi sugulasi oleks laulatanud"
Vanapaar istub hommikulauas. Taat loeb lehest surmakuulutusi ja järsku ütleb: "Vastasmaja Maali on ära surnud!!" "Millesse ta suri?", küsib mutike. "Pole pandud", vastab taat. "Sellesse võib surra???" imestab eit, "..no siis on mul ka varsti minek...":
Vahest on selline tunne, et ei tea isegi, mida tahaks.Tegelikult nagu ei ole mingit tunnet. Ainult väsimus ja tühjus. Ma ei saa aru enam ei endast, ega teistest. Ma ei saa aru, miks TEMAL oli vaja üldse tulla, kui TA kavatses varsti lahkuda. Või tuli TA ainult mõne teise asja pärast, mida ma isegi ei oska seletada. Jäävadki ainult küsimused, ilma vastusteta. See piinab. Aga ma siiski tänan, sest ilusat oli palju...