Kasutaja blacky85 päevik

Vaikselt kõnnin mööda pisarate rada.Mis ma Sinu pärast nutnud. Kui Sa vaid teaksid kuidas ma Sind vajan.Ei möödu päevagi,kui ma ei mõtle Sinule.Kaon tihti kui mind ei vajata.Kuid olen olemas hetkel,mil Sul kedagi ei ole.Veel üks päev ilma Sinu suudluseta ja ma lähen hulluks,sest Sinu huuli tohtutult igatsen.Veel üks päev Sinu kallistuseta ja ma lämbun,sest ainult Sina aitad mul hingata.Sinuga tunnen ma midagi suurt,Sinuga tunnen,et ei vajagi muud.Ei möödu hetkegi mu päevas mil meelest Sinu naeratus mul kaoks ja ehk need silmad näevad kunagi.Sa oled tõesti kallis minu jaoks,istun ja mõtlen mida Sina mõtled.Sa ei vasta,kuulen vaid vaikus mis rebib…

17:Sa vaatad pidevalt tema pilti/profiili....

16:Kui sa räägid temaga hilja õhtul läbi telefoni ja kõne lõppedes igatsed sa teda ikka veel....Mis sellest,et sa rääkisid temaga kõigest 2 minutit tagasi...

15:Sa loed tema kirju või sõnumeid ikka ja jälle uuesti...

14:Sa kõnnid temaga koos olles alati aeglaselt....

13:Sa oled tagasihoidlik/Häbelik- kui ta on sinu läheduses...

11:Kui sa temale mõtled,siis su süda lööb kiiresti kuid samas ka aeglaselt...

10:Sa naeratad alati,kui kuuled ta häält

9:Kui sa teda vaatad ei näe sa teisi inimesi tema ümber....Vaid ainult teda

8:Sa kuulad vaikselt laule,kui temale mõtled....

7:Kui sa suled silmad,siis tema on esimene kes sulle…

Anna mulle jõudu olla mina ise

Puistamata ainsamatki ahvatlust mu teele

Lase minna sinna, kus mu enda jalad viivad

Viskamata ainsamatki riugast üle veere

Tahan ise nutta oma silmad märjaks

Ära pigista must välja ühtki valepisarat.

See ei ole aus, kui ma ei saa olla mina ise

Ma ei taha, et keegi teine põhjustaks mu kurva meele

Joonistan - jah, joonistan ma endal selga tiivad

Tiivad, mis kannavad mu üle sinu täheldatud teede

Las ma ise saan maailma peale kurjaks

Ja usu - sa ei näe mu silmis ainsamatki valupisarat.

Nii külmad on kõik suved

Nii sombused on sügised pärast seda

Loodus on karm

Ma armastasin teda!

Sa läksid, kuid varju jätsid maha

Mitte kordagi ei vaadanud sa taha

Kallis, kas sul oli minu juures paha?

Veel vihma kallab, uputab maa

Veel pisar valgub, uputab minu

Ei taha miskit muud, peale sinu

Kas sina nutad kaa?

Sa läksid, läksid eksimata teelt

Ei komistanud kordagi

Nüüd näha võid mu kurba meelt

Käsikäes läksite  - surm ja sina

Ainus -

Ainus , kes maha jäi, olin mina.

Iga Su sõna on kui truuduse tõotus

Iga meie järjekordne lõpp on uue õnne algus

Iga Su suudlus on kordumatu süütuse võtt

Tunnen Sinu lähedust ka siis, kui oled miile minust eemal

Sest kõike, mida Sa teed, tunnen minagi enda sees

Iga  meie jagatud tunne on  unustamatu romanss

Iga Su kingitud õis on armastusesümbol

Iga meie kokkupuude on kui lõputu võnkumine

Kuulen Sinu häält ka siis, kui Sa tegelikult vaikid

Sest kõik, mida Sa mõtled, vihiseb pehme tuulena mu kõrvu

Iga meie üleelatud hetk lähendab meid veelgi

Iga Sinu silmapilk rabab mu välguna jalust

Iga meie ühine unistus ületab ootusi

Näen Sinu ilusat nägu ka siis, kui ma magan

Sest oled igavesti minu mõtetes.

Sirelite saladused õiehõngus meelitavad maiaid mesilasi

Saladuste salaõied ainult öösel avanevad

Linnulaulust luua võiksin viise,mida iial kuuldud pole

Vihmapiisk ja tamburiin, viiul, orel, mandoliin.

Merelainte valges vahus märga vette astun

Merekarbi kumav kohin nõiduslikult meelitab

Mitte keegi pole näinud näkineide siin

Kalauim ja meriadru, merepärl, liiv, vahupudru.

Ainult ehapunas tajud, kuidas päike sulgeb tule

Vaikselt sulgevad end õied

Linnulaulust saanud ümin

Merepõhja kadus kumin.

Näkineiud läind siit.

Sa oled mu elust kadunud
Ja ma ei tea, kas nutta või naerda
Ma ei tea, kas surra või edasi elada
See tunne lõikab nagu noaga
Sa oled mu elust kadunud

Nagu liiv pudenesid sõrmede vahelt
Alles Sa ju olid siin
Hoidsin Sul käest
Tundsin üüratut õnne enda sees
Sügavas tardumuses
Kuulen Sind naermas
Oled endiselt inspiratsioon

Olen õppinud, et armastus ei ole omand
Ja olen õppinud, et armastus ei oota
Õppisin, et armastus vajab välja ütlemisi
Kuid ma õppisin liiga hilja

Sa oled mu elust kadunud
Neetud olgu otsustamatus ja uhkus
Kõik, mis hoidsid armastust
Sinu vastu minu sees lukus
See tunne kisub hinge seest
Sa oled mu elust kadunud