1. Mis nimel esinen su telefonis ?
2. Kirjelda mind ühe
sõnaga ?
3. Kui kallis ma sulle olen ?
4. Mida sa ütleksid, kui ma
sureksin ?
5. Armastad mind ?
6. Kui saaksid paluda minult üht,
mis see oleks ?
7. Ütle üks mälestus/unistus minuga ?
8.
Kallistaksid mind ?
9. Suudleksid mind ?
10. Magaksid minuga koos ?
11.
Oleksid mu sõber ?
12. Varastaksid minult?
13.Nutaksid minu
pärast?
14.Tapaksid mind ?
15. Võiksid koppida selle oma
päevikusse, siis ma saan vastata ka sulle , :)
http://forte.delfi.ee/news/militaaria/hitleri-majandusime-tegelikult-keskmist-mootu-mull-mis-loppes-ranga-krahhiga?id=70931929
Holokaustieitus ja nõukanostalgia on sisuliselt sama asja kaks nime – mõlemad üritavad väita, et ajutiselt saavutatud majanduslik stabiilsus õigustavat totalitaarset korda, mõlemad üritavad väita, et miljoneid hukkunuid koondus- ja vangilaagrites polevat justkui olnud, või et massimõrvu olevat võimalik ideoloogiliselt õigustada. Ennekõike levitavad mõlemad aga müüte, mis rajanevad propagandal, mitte faktidel.
Üks neist müütidest on nõukogudemajandusime, mis väljendus viisaastakutega rasketööstusele rajatud kvantiteedil ja statistika ilustamisel, mitte elatustaseme tegelikul tõusul. Teine müütidest on aga nn Hitleri majandusime, mis lõppes teatavastiSaksamaamajanduse ühe kõige rängema krahhiga tänu militaristliku avantüüri nurjumisele 1945. aastaks.
Ehk, parafraseerides ühte tõusvat staari meie poliitikas, kui Hitler tõesti tõi riigi majanduse sügavalt…
8. veebruar 201420:19
Tervisemurede korral pöördume vastava ala spetsialisti ehk siis arsti või apteekri poole ning lähtume ravis nende nõuannetest. Samas on enesetervendamisel modernse ja infotehnoloogiast kubiseva maailma kõrval mõneti uskumatult mõjus koht traditsioonilisel ravikunstil, mille tarkusi on pärandatud põlvest põlve ja aastasadu.
Võrreldes vaarisade ja -emadega on lisandunud üks oluline erinevus. Kui aastasadu tagasi otsiti abi vaid ravimtaimedel põhinevatest preparaatidest ja alternatiivi sisuliselt ei olnud, siis tänapäeval tarvitatakse arsti kirjutatud rohtusid, aga sageli võetakse raviprotsessi kiirendamiseks paralleelselt appi ka ravimtaimed.
Ravimtaimed on saanud külge eksitava ohutu maine, mille põhjal eeldatakse, et need kas aitavad tervenemisele kaasa või halvemal…
Vaadakem
toodud lingi lehe alumisse osasse. Seal inimeste/ahvide põlvnemispuu
(inimese enda põlvnemise märksõna all ainult inimesele eelnenud
hargnemine)http://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0impans_%28perekond%29
Nüüd
toodud lingilt lugegem mida söövad erinevad ahviliigid kes eelmisel
lingil toodud, söövad? Pole vist väga mõistlik ERANDIT, ehk ainukest kes
liha ei söö, gorillat, näiteks tuua? http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/ahvid.htm
Inimese
eelasi loetakse agressiivseteks liikideks. Inimene on väga agressiivne
liik. Soovib keegi tuua näiteid agressiivsetest taimetoidulistelt
liikidest imetajate hulgas? Toon veel ühe lõigu wikipeediast:"
Sõjapidamine ei ole omane ainult inimestele. Sipelglased osalevad
ulatuslikes liikidevahelistes kokkupõrgetes, mida saab pidada sõjaks
ning šimpansid peavad samuti hõimusõdu." ............................ja
siin ei mõelda kaklusi sõja all. Lähisugulased šimpansid karjadena…
Autism on arenguhäire, mis mõjutab suhtlemisoskusi ja suhteid teiste inimestega. Tihti annab see endast märku juba imikutel. Autismi tekkepõhjuseid tuleb otsida looteeast, näitasid San Diego California ülikooli neuroteadlased.
Eric Courchesne´i uurimisrühm uuris 2 kuni 15 aasta vanuses surnud laste aju koeproove. Laste hulgas oli nii autiste kui neid, kel seda häiret polnud diagnoositud.
Autistidest 90 protsendil esinesid ajukoores ebakorrapärasused. Suur osa koemuutusi oli ajukoore piirkondades, mis on seotud suhtlemise ja emotsioonidega. Tavalastest leidus neid vaid kümnendikul.
Courchesne´i sõnul sarnaneb lapse ajukoor tordile – selle igas kihis on eri tüüpi ajurakud. Seevastu autistide ajukoores…
Uuringud on näidanud, et ligikaudu 70 protsendil uimastite tarbijatest tekivad unehäired ja unehäire tõttu arsti vastuvõtule pöördunutest 80 protsendil on ka mõne uimasti tarbijad.
Meditsiin: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed
http://www.cochrane.org/cochrane-reviews