Ühesõnaga kahjuks liiga palju vigu. Midagi tuleb ette võtta ja hetkel hakkab asi nii käima, et Su tööpäevad lähevad tunni võrra pikemaks, kuigi ma ei peaks ma siiski maksan selle tunni eest Sulle. Ehk päev hakkab olema 10-19 ja palk 30 euri. Laupäeval siis 10-17
Täna kirjutaksin ühest juba väga kaua väärtõlgendatud kvantfüüsika nähtusest, kuidas vaatleja muudab katse tulemust. Eriti usinasti kasutavad seda igasugused üleloomulike võimete kummardajad.
Kogu selle temaatika väärtõlgendamise alus on selles, et asjast mittearusaanud või tahtlikult tõeväänajad üritavad seda seostada vaatleja TEADVUSEGA, nagu isik muudaks vaadeldes reaalsust, katse tulemust. Tegelikult räägib see effekt lihtsustatult öeldes mõõtmistehnoloogia võimalikust mõjust, ning eriti toob välja selle mu postituse lõpus toodud artikkel. Toon sealt veel eraldi välja kokkuvõtva lause:..................." Alles siis, kui üritame elektroni mitte-kvanttehnoloogilise, s.o „klassikalise“ seadme abil vaadelda ning sel moel selle toimimisse sekkume, omandab see atribuudi, mida saame…
D-vitamiini tavavormid on D3 (kolekaltsiferool) ja D2 (ergokaltsiferool), kuid just D3 on oluline, sest enamasti on D2 töödetud tööstuslikult. Seda manustades omakorda takistatakse D3-e omastamist organismi poolt, D3 olles looduslik ning mõjudes juba palju väiksemates kogustes.
Maailma üks tuntuimatest D-vitamiini uurijatest professor Reinhold Vieth on tõdenud, et meie laiuskraadidel peaks tegelikult tarbima isegi 5000-10000 IU (125-250 mcg) D-vitamiini päevas, lähtudes tavavajadusest ning meie…
Protsessorid:
http://www.notebookcheck.net/Mobile-Processors-Benchmarklist.2436.0.html
Videokaardid:
http://www.notebookcheck.net/Mobile-Graphics-Cards-Benchmark-List.844.0.html
Piret Pappel
Skype: novaator@ut.ee |
Loe kommentaare (0) Samal teemal (4) |
Siiani polnud selge, kas sarnased molekulid suudavad osaleda info edasi kandumiseks vajalikes lahtipakkimis- ja kopeerimisreaktsioonides ning on võimelised evolutsioneeruma.
Suurbritannia meditsiiniuuringute nõukogu molekulaarbioloogia laboris töötav teadlane Philipp Holliger sünteesis kuus kunstlikku DNA-sarnast molekuli - XNAd ehk ksenonukleiinhapet. Need erinesid DNAst vaid koostises oleva suhkru poolest, lämmastikalused ning fosforhappejäägid jäid samaks.
Holligeri sõnul on sünteetilises bioloogias üritatud muuta DNA erinevaid osi,…
|
Vähkasvajad ja viirused....leukeemiat (pahaloomuline vereloome kasvaja, mitmeid eriliike) esineb nii inimestel kui loomadel. Nagu ikka omanekogu kasvajate rühmale, on tegureid mitmeid, kiiritus, kantserogeensed aine jne. Hirošima ja Nagasaki ohvritel leukeemia protsent väga suur. Viimasel ajal üha rohkem andmeid, et ülalmärgitud teguritel (kiiritus jne) vaid teisejärguline osa leukeemia tekkes.....Näiteks on õnnestus röntgenkiirtega kiiritamisega tekitada leukeemia valgetel hiirtel, kelle organitest valmistatud ekstraktiga oli haigust võimalik üle kanda äsja sündinud hiirepoegadele. Ilmselt kiiritus jne. vaid aktiveerib viiruse. Hiirte leukeemia viirust on näha ka elektronmikroskoobiga; see on kujult sfääriline, ta suurus kõigub 30-70 mikronini. Tuvastatud on õige mitmed vähkasvajate liigid mida tekitavad viirused.
Eurooplastel ja neandertallastel võib olla seni arvatust rohkem ühist. Nüüdisinimeste lähisugulaste ja eurooplaste geenipagasi kõrvutamine näitab, et neis leidub mitmeid sarnaseid ajus leiduvate rasvhapete lagundamisega seotud geenilõike, mida samal ajal aafriklaste genoomist ei leia.
Alates eelmise aasta detsembrist, mil Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia instituudi antropoloogid teatasid, et on ülitäpselt järjestanud neandertallaste genoomi, on teadlased agaralt seda nüüdisinimeste geenipagasiga võrrelnud. Kuna neandertallaste geene leidub aasialaste geenipagasis eurooplastest vähem ning aafriklaste genoomis puuduvad need sootuks, aitab see paremini mõista, kuidas neandertallaste pärand tänapäeva inimeste elu mõjutada võib.
Näiteks koosneb inimaju 60 protsendi ulatuses rasvhapetest ehk lipiididest. Kuna…
Uus uuring näitab, et suurendades erinevate füüsiliste tegevustega igal nädalal põletatud kalorite hulka, võib vanematel inimestel nende kognitiivsest staatusest hoolimata suureneda ajumaht ja väheneda Alzheimeri tõve tekkerisk.
Uurijad, keda juhtis Los Angeleses asuva California Ülikooli meditsiini- ja filosoofiadoktor Cyrus Raji, analüüsisid pikka aega kestnud kardiovaskulaarse tervise uuringu (Cardiovascular Health Study) raames üle viie aasta tagasi kogutud andmeid, mis hõlmasid 876 täiskasvanut vanuses 65 aastat ja üle selle.
Osalejad läbisid perioodiliselt standardse kognitiivse hindamise ja aju magnetresonantstomograafia ning esitasid nädalase energiakulu arvutamiseks andmed oma igapäevaste füüsiliste tegevuste kohta, nagu kõndimine, tennise mängimine, tantsimine ja golf.
Kasutades matemaatilist modelleerimist ja pärast potentsiaalselt segavate tegurite (pea…