Uurijad, keda juhtis Los Angeleses asuva California Ülikooli meditsiini- ja filosoofiadoktor Cyrus Raji, analüüsisid pikka aega kestnud kardiovaskulaarse tervise uuringu (Cardiovascular Health Study) raames üle viie aasta tagasi kogutud andmeid, mis hõlmasid 876 täiskasvanut vanuses 65 aastat ja üle selle.

Osalejad läbisid perioodiliselt standardse kognitiivse hindamise ja aju magnetresonantstomograafia ning esitasid nädalase energiakulu arvutamiseks andmed oma igapäevaste füüsiliste tegevuste kohta, nagu kõndimine, tennise mängimine, tantsimine ja golf.

Kasutades matemaatilist modelleerimist ja pärast potentsiaalselt segavate tegurite (pea suurus, vanus ja kognitiivne staatus) arvesse võtmist avastasid teadlased, et suurema hulga energia kulutamine mitme erineva füüsilise tegevuse käigus seostub hallaine suurema mahuga nii frontaal-, temporaal- ja parietaalsagaras kui ka hipokampuses, taalamuses ja basaalganglionides.

Nad teatavad, et „kalorite rohke kulutamine piirab ka neurodegeneratsiooni, mida seostatakse mahu vähenemisega praecuneus’es, vöökääru (gyrus cinguli) tagumises osas ja vermis cerebelli osas”.

Dr Raji ütles Medscape’ile: ,,See uuring lisab väärtust füüsilist tegevust ja aju käsitlevale kirjandusele, seostades hallaineosa suurenemist kahekordse Alzheimeri tõvesse haigestumise riski vähendamisega viis aastat pärast magnetresonantstomograafia tegemist.”

Kui on tegemist energia kulutamisega, siis „rohkem on parem”.

,,Suurima füüsilise aktiivsusega (500 kalorit vaba aja füüsiliste tegevuste käigus) kvartiilrühmal oli suurem hallaine maht ja vähenenud atroofia Alzheimeri dementsuse puhul kui väikseima füüsilise aktiivsusega kvartiilrühmal (ainult 50 kalorit füüsilise tegevuse käigus),“ ütles dr Raji.

Allikas: Journal of Alzheimer’s Disease. Avaldatud veebis 11. märtsil 2016. Täistekst