Enne kui partnerile ette heita siis ära kunagi arva, et sinu hingeõhk on roosiaed.
Ja nüüd asjast...
*
*
Suudlus on eelkõige üks vaimustuse väljendamise vorm, kuid kaua enne seda oli see kõikides maailma nurkades eelkõige austuse väljendus. Suudlemine on meeldiv, kuid see on ainult pool tõde. Te tahate elada kaua ja õnnelikult, soovite, et teil oleks hea mälu, sügav uni ning sile nahk? Seda kõike soodustab suudlemine. Statistika väidab, et vaid üks protsent Euroopa elanikkonnast loobub vabatahtlikult kõigest ülalloetletust.

Pulss sageneb suudeldes keskmiselt 120 löögini minutis, vererõhk tõuseb (see ei tähenda, et kõrge vererõhuga inimesed ei tohi suudelda, suudelda võivad kõik, vastunäidustusi ei ole), organismi paisatakse õnnehormoone endorfiini ja oksitotsiini. Uskuge või ei, kuid suudeldes treenitakse kõiki 34 näolihast, sest kõik nad on liikumises. Lihaseid liigutades aitate kaasa sellele, et näonahk püsiks noor ning sile.

Ameerika Ühendriikides viidi läbi uurimus, mille tulemusena selgus, et inimesed, kes suudlevad tihti, elavad keskeltläbi viis aastat kauem kui suudluspõlgurid. Selle fenomeni teaduslik põhjendus on järgmine: suudeldes aktiviseeritakse kogu organismi neuropeptiide ühendeid, mis osalevad ainevahetuse regulatsioonis, mõjutavad immuunprotsesse ja etendavad tähtsat rolli mälu, õppimise ning unega seotud mehhanismides.

Umbes 5% inimestest on kirglike suudluste ajal võimelised kogema ka orgasmi. Üle 92% naistest paneb suudeldes silmad kinni. Samal ajal tahaks 50% meestest vaadata sel hetkel oma partnerile otsa. Vähemalt 82% naistest mäletab selle mehe nime, kes neid esmakordselt suudles.

Varakristlikust ajast on tuntud rahusuudlus, mis õigeusu kombestikus on säilinud lihavõttesuudlusena. Suudeldakse ka tervituseks või jumalagajätuks või mingi lepingu, näitaks tõotuse, kinnitamiseks (risti, lipu vm suudlemine).

Juudasuudlus on äraandlikkuse ja silmakirjalikkuse sümbol. Euroopa kõrgklassi tervituskombestiku järgi väljendati aupaklikkust daami vastu käesuudlusega ja osalt peetakse sellest kombest kinni ka nüüdisajal. Võime oletada, et suudlemine vaimustuse väljendusena tekkis väga ammu. Kindlasti hellitasid naised iidsetel aegadel oma lapsi suudlustega samamoodi kui tänapäeval. On kindlaid andmeid, et juba VI sajandil eksisteeris selline tava, kuid nagu öeldud, on see tunduvalt vanem. Paljudes maades kasutatakse suudluse tähistamiseks X tähte. Põhjus on lihtne. Kui inimesed veel kõik kirjutada ei osanud, siis panid nad allkirja asemel X tähe. Näitamaks, et see ikka tähtis toiming on, suudlesid nad oma kritseldust.

1439 keelati Inglismaal suudlemine, et katk ei leviks.

Esimene maa, kus suudlust võeti kui armastuse ja austuse väljendust, oli Prantsusmaa. Kui moodi läksid tantsud, lõppes iga tants kindlasti suudlusega. Prantsusmaalt levis see traditsioon kiiresti kogu Euroopasse. Koos pulmakommete arenguga sai ka suudlus selle lahutamatuks osaks. Millal hakati suudlema huultele erootiliste tunnete avaldusena, pole täpselt teada. Seksoloogia kui teadus, mis käsitleb inimeste sugulisi suhteid, sai alguse ju alles 19. sajandi lõpul. Küllap “avastasid” inimesed mõningaid seksuaalelu saladusi juba tunduvalt varem.

Suudlus on jäänud tänini ka üheks suurimaks austuse avalduse väljenduseks.

Aafrika hõimude juures kohtab veel tänapäevalgi kommet suudelda maapinda, millel on kõndinud nende juht. Vanal ajal tähendas käte ja jalgade suudlemine lugupidamise avaldamist. Roomlased väljendasid kohtudes sõprust ja lugupidamist sel viisil, et suudlesid teineteise silmi ja huuli. Üks Rooma keiser lubas eriti lugupeetud inimestel suudelda end huultele, vähem tähtsad võisid suudelda kätt ja kõige madalamal seisvad inimesed said õiguse suudelda tema jalgu.

See on eriti poliitikute poolt kasutatav tava suudelda teineteist n-ö põsk põse vastu.

Meeldib! 1