Kui siniselget laotust näed,
kui ülast valget hoiad käes,
hüüab sulle hiirekõrvus iidne laas,
on kevad tulnud taas.

Nii rõõmsa näo nüüd saavad teed,
ei hetkeks enam peatu me,
ümberringi päiksekiirte pillerkaar,
on kevad tulnud taas!

Aianurgas leidnud kase otsas pesa
täpiline kuldnokapaar,
lootusetut võitlust päevavarjus peab
vaid mõni üksik unine saar.

Nüüd jätkub valgust kõigi jaoks
ja talvetusk su kõrvalt kaob,
lauluks suureks südames saab rõõmuraas,
on kevad tulnud taas!

Meeldib!