Luba ma... Luba ma säran
su silmade sinavas vaates
naeran naerusi taustaks
ja kurvastan kurbuse saatel.

Luba ma hoian
neid meelespäid kaua veel süles
nii me tõuseme, virgume
hommikupäikese süles.

Luba ma hoian
su hingeväravat valla
hoian varju me peakohal
vihma kui oavarrest kallab.

Luba ma lähen
kui enamaks pole mul soovi
kuni vihm muudab pisaraiks
siseilmade hapraimad hoovid.

Luba ma ütlen
et hoian neid meelespäid süles
kui läbi raskuste üksi
ronin unustusmägedest üles.

Püüa meelespead kinni
seniks kaunista nendega tuba
taas ükskord ma tulen
neile järele kindlasti, luban.

Meeldib! 39