Aegu tagasi käisin oma esimest autot välja kaevamas. (auto polnud iidne, kuid nõudis veidi lumetöid)
Suure linna suurel autoplatsil, kus leidusid ka mõned eramüüjate vrakid;)
Peale käivitust abivahenditega, möödavaatamisest, et autol puudus süütelukk ja korralikud talverehvid. Öisest lumesmagamises sellessamas autos sellesama müügiplatsi naabruses.. Ja hommikul sain aru mis tähendab Opel Vectra.
Auto mulle loovutanud eraisiku soliidsem sõiduvahend.
Soe ja sulanud akendega sõiduriist.
Vs.Mina oma lihtsa oleku ja esmase autoomanikukogemusega keskt tatist talve.
Romuga mille klaasid jäätusid ka seestpoolt.
sEL MEHEL OLI OMA aSI aJADA. Linnas, kus töö järjepidevus lubas tunda raha lõhna e. maitset. Ühiskond nõudis oma,
Mina suutsin mõelda, et läheks Pärnu..Õhtupimedal siiski ülemiste teelt Tartu suunda võtmas ja kesköistel aegadel Räpinast end leides.
Noor ja vaba ja sada krooni taskus.
...
Tänaseks on Vectra A (1988-1994) unustusse kadunud, äraarvamisteks kokkupressitud ja kaubanduskeskustesse väljapandud roostekogu.
Minu esimest Mazdat pole tänavatel juba ammu.
Täna täitunuks sel 24 aastat.

Meeldib!