Õnnelikud lõpud

Miks kõikidele raamatutele
on mõeldud õnnelikud lõpud.
Miks avavad tee armastusele
vihavaenlaste pilgud.

Miks lahendatakse kõik,
kõik need segased tülid.
Kõik need valestimõistmised,
kõik need abielupetmised.

Miks pole mõeldud lõppu,
kus lahku lähevad inimeste teed.
Miks pole võetud õppust,
meie elust enesest?



Aknalaua ingel

Sa jalutad vastu inglile,
kes istub aknalaua peal.
Tema nägu paistab pilvine,
kas keegi põhjust teab?

Selja peal suured valged tiivad,
kuldne võru kiharaid kaunistab.
Sinised silmad muremõtted viivad,
igal temaga kohtuval inimsel.

Kuid ingel ise niivõrd nukker,
naeratus tal ei kaunista suud.
Sest tema teab mis nüüd juhtub,
inglit näeb vaid see, kes surmale määratud.




Ruumiraiskajad.

Mida on öelda narkomaanil,
kes laskis maha noore neiu.
Mida on öelda teismelisel,
kes pussitas südamesõbrannat.

Kuidas vabandab noormees,
oma tüdruku vanemate ees.
Kui oli sõitnud meelega purjuspäi,
et kätte maksta murtud südame eest.

Mida ütlesid kõik need mõrvarid,
kui neid rauduskäsi vangi viidi.
Ohvrite lähedased kuulsid vaid:
nad ruumi lihtsalt raiskasid.
 

Meeldib! 1