Alljärgnev katuse-panija/katuse-katja kiri on saadetud ühele Sveitsi
Kindlustusametile ja kirjeldab ühte mõtlematut teguviisi:
SELETUSKIRI
“Vastuseks Teie palvele lisainformatsiooni osas tahaksin ma Teid teavitada järgmises:
Õnnetuse kirjeldamise 3. Küsimuse vastusena kirjutasin ma oma õnnetuse põhjuseks “mõtlematu teguviis”.
Teie palusite mul seda täpsemalt lahti seletada, mida ma käesolevaga ka teha püüan.
Elukutselt olen ma katuse-panija/katuse-katja. Õnnetuse päeval töötasin
ma üksinda ühe seitsmekorruselise uusehituse katusel. Kui ma oma tööga
valmis sain, oli mul 250 kg katusekive üle jäänud. Kuna ma neid treppi
mööda alla tassida ei tahtnud, otsustasin ma need tünniga, mis oli
kinnitatud köie otsa ja mis omakorda jooksis üle rulli, hoone väliskülge
pidi alla lasta. Niisiis kinnitasin ma all köie maa külge, läksin
katusele ja laadisin tünni täis. Siis läksin ma … jälle alla tagasi ja
sidusin köie lahti. Ma hoidsin seda kindlalt käes, et siis 250 kg
katusekive aeglaselt alla lasta. Kui Te 11. Küsimuse vastusest õnnetuse
kirjeldamise formularis järele vaatate, märkate Te, et minu tookordne
kehakaal oli umbes 75 kg. Kuna ma olin väga üllatunud, kui äkitselt
maapinna jalge alt kaotasin ja mind ülespoole tõmmati, kaotasin ma oma
otsustusvõime ja unustasin köiest lahti lasta. Ma usun, et siinkohal ei
pea ma ütlema, et ma aina suurema kiirusega hoone külgepidi üles
kihutasin. Umbes kolmanda korruse kõrgusel kohtusin ma tünniga, mis
ülevalt tuli. See … seletab minu koljuluumurru ja murdunud rangluu. Vaid
põgusa pidurduse järgselt jätkasin ma üleskihutamist ja ei peatunud
enne, kui mu käe esimsesed sõrmelülid olid rulli vahele mujutud.
Õnnekombel säilis mul kiire otsustusvõime ja ma hoidsin valust hoolimata
kogu jõuga köiest kinni. Ometigi paiskus tünn umbes samal ajal vastu
maad ja tünni põhi lõi tünnist lahti. Ilma … kivideta kaalus tünn umbes
25 kg. Siinkohal viitan ma veelkord minu 11. Küsimuses äratoodud 75
kilosele kehakaalule. Nagu Te endale ette võite kujutada, alustasin ma
nüüd kiiret laskumist. Kolmanda korruse kõrgusel kohtusin ma jälle,
seekord altpoolt tuleva tünniga. Sellest tulenevalt minu mõlemad
murdunud pahkluud ja marrastused minu jalgadel ja alakehal. Kokkupõrge
tünniga aeglustas minu kukkumist, nii et minu vigastused kokkupõrkel
kivihunnikuga olid kaunis väikesed ja ma murdsin endal vaid kolm
selgroolüli. Mul on siiski väga kahju Teile teatada, et kui ma
kivihunnikul lebasin ja tühja tünni ülevalt kuuenda korruse kõrgusel
enda kohal nägin; veelkord oma otsustusvõime kaotasin! Ma lasin köiest
lahti, mispeale tünn seekord vahepetusteta alla tuli, mul kolm hammast
välja lõi ja ninaluu murdis”.
Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!