Maailm on suur ja lai, iga päev juhtub siin midagi (kes saab surma, kes abiellub, kes sünnib). Maailmas elab hästi palju inimesi. Inimene ei ole siin maailmas ainuke liik, selles universumis. Maailmas on palju olendeid keda me veel ei tea, ning avastame neidja on veel: loomi, kalu, linde, putukaid. Inimesel on tavaliselt vaid üks elu ja enam teist võimalust ei tule. Kui tuleski mida siis muuta? Ühed on kindlasti, kes muudaksid oma elu ja teised ei muudaks, aga alati on mida muuta (kõik inimesed maailmas pole täiuslikuks sündinud). Osad on ülbed,õelad,tigedad,sõbralikud, valetajad. Algul tuleb ennast vaadata, siis alles teisi. Esimesed kes muudaksid on need, kellel pole kõik elus hästi läinud näiteks(armastust pole, tööd napib, või midagi muud juhtunud) ja teavad mida muuta tuleks. Teised on need, kes ei muudaks. Need kellel on kõik käes (kuulsus,armastus,raha) . On ka neid juhtumeid, kus on autoga tehtud liiklusõnnetus (suure kiirusega, halva nähtavusega või alkoholiga ) ja mingi muu õnnetus(kuskilt kõrgelt lennatud, tulistatud, kuhugi alla jäänud).Viidud selle tagajäriel haiglasse ja on sattunud kooma. Ärgates koomast ei tea kui kaua on olnud selles seisundis ja näinud midagi, aga ei tea kus, kas taevast või mingistmuust kohast?Mis on pannud elu üle järele mõtlema ja tahab parandada seda mis on valesti teinud ja hakkab muutma ennast. Ja nad nimetavad seda teiseks sündimiseks ja sünnipäevaks. Hakkavad aitama teisi inimesi ja teavad juba mida elust tahvad. Kui me sünnime siia ellu, ei tea mis on meie eesmärk siin elus? Kas satume vanglasse, hakkame politseinikuks, kokaks, keevitajaks või kelleski muuks seda näitab aeg ja tulevik. Võibolla saatus on ette planeeritud, natuke õnne antud ka?Mis tuleb, see tulema peab. Osad inimesed käivad ka ennustaja juures, tahavad teada mis nendega juhtub tulevikus. Kui oleme sündind siia ellu, on alati imiku kõrval ema ja isa (halvema juhul kui nad ka koos ei ela, siis on ikka isa selle lapsele või ema) ja õpetavad neid kogu elu. On ka neid lapsi kes on siia ilma sündind ja vanematel pole raha ja peavad lapsest loobuma ja annavad ta turvakodusse või lihtsalt ei hooli temast, sest nad on tundetud. Ema püüab ikka lapsele kõige paremat, et tal läheks kõik hästi. Kuid emad vinguvad rohkem ja on rangemad (ära tee seda või tee seda ja toda). Isad õpetavad ka lapsi, aga nemad õpetavad rohkem mehe töid tegema. On isasi kes on rangemad ja leebemad. Kui oled korralik siis isad ei vingu nii palju, kui emad. Kui oleme juba täiskasvanuks saanud ja oleme oma elule läinud, siis võid ise teha mis tahad, ei pea vanematele ütlema, mis teed või kus käid.Kuid, aga pole vahet, kas oled: noor, täisealine, imik või laps. Emad ja isad armastavad sind ikka, või ka need kes su eest hoolitsevad. Et inimene saaks olla õnnelik on vaja armastust ja hoolimist see on väga oluline. Kui seda pole siis on elu kuidagi nukker ja üksildane, nagu midagi väga olulist oleks puudu. Teine asi on töökoht. Kui sul pole töökohta siis sul ei tule raha ja pole mida süüa. See ajab inimesed jooma. Mis rikub inimese tervise ära ja võib lõppeda ka kurva tagajäriegaL. Üks tähele panek siiski joogiks raha jätkub, aga söögiks mitte, kes elavad tänavatel. Selle tagajäriel jääb elu lihtsalt seisma (pole maja, pole korralike riideid). Sama hästi võib küsida ”miks siis elada, kui pole midagi”? Aga nad elavad selleks, et loodavad ikkagi, kunagi naeratab õnn ka nende peale. Inimesed peavad rohkem vaeva nägema lihtsalt, et elu pole tegelikult lill. Kogu aeg hinnad tõusevad ja palkasi ei taheta tõsta. Naistele ei meeldi kui mehed joovad end põhja ja veel vägivaldsed inimesed.

Lõpetuseks tahan öelda kõigile, olge sõbralikud ja hoolivad üktseise vastu, kes on siia maailma sündinud. Elu on elamiseks ja seda tuleb nautida, olge lahedad.Edu siis teile, kes viitsisid lugeda!