"Vabandage, teie rahakott kukkus," ütles tumedate silmadega poiss lahkelt enda ees kõndivale tüdrukule. Ümber pöörates haaras tüdruk oma rahakoti ütles vaid: "Tänan sind!" ja kõndis sõbrannadega edasi. Poiss vaatas oma sõbrale nõutult otsa ning ka nemad liikusid edasi. Poiss oleks lootnud tüdrukuga paar sõna vahetada. Ta mõtles, et ehk polnud neiul aega. Kolm päeva hiljem istusid noormehed kaubanduskeskuse pargis ühe pingi peal ja jutustasid, mille katkestas pidevalt lõbus naer. Poistest kõndisid mööda neli tütarlast, kelle seas oli too tüdruk, kes oli rahakotti kolm päeva tagasi kaotamas. Noormees tundis kohe tüdruku ära, kui oli oma pilgu temale viinud. Noorte pilgud kohtusid ning poiss naeratas kergelt tüdrukule. Ta oleks võinud vanduda, et nägi tüdruku suul muiet, kuid neiud kõndisid jutustades edasi. Seekord otsustas poiss tüdrukut mitte nii kergesti ära lasta ning jooksis järele. "Hei!" ütles poiss. Tüdrukud jäid selja taha vaadates seisma. Kui poiss nendeni jõudis, küsis tumedapäine rahakoti kaotaja: "Kaotasin ma midagi?" "Ei, seekord mitte," vastas poiss, haarates tüdruku kätt. "Kartsin, et seekord kaotan sinu."

Meeldib! 1