Noh,kuna me tuustiga oleme nii,enam vähem sõbrannad,siis juhtub ikka seda ka,et me kuskil kokku trehvame....kunagi mingil ajal saime siis kokku ja Tuust hakkas rääkima...umbes nii,et tead.....aga ta rääkis sosinal,mh,ilmselt siis saladus,no ma siis sättisin ligemale istuma,kõrv kikkis nagu koeral,ise veel jälgisin suu liigutusi ka,sest kuuldavus oli suht halb ja ei saa ju ühtegi sõna raisku lasta.....saladus ju ikkagi....Tuust siis seletas maast ja ilmas,kuulasin kannatlikult,sest kui aus olla,see jutt mind ju ei huvitanud,saladust ootasin.....see aga muudkui jahus tühjast tähjast ja ikka aina sosinal.....ma siis mõtlesin,et vaat kus kaval,teeb nii paljudest asjadest juttu,et mul pärast kõik segi läheks ja saladust edasi rääkida ei saaks......no hakkasin siis ääri veeri,et ....no Tuust,kas.....eee,mis....tema aga aina sosistas edasi,no ega ma ks siis vahele rääkida ei saand,oleks äkki öelnud midagi,mida oleks pidanud kuulma,kuid ei kuulnud........muutusin juba närviliseks,sest mitte midagi uut ja üllatavat ma temalt ei kuulnud,vedasin siis kulmu kortsu ja ütlesin,No kuule Tuust,millal saladus tuleb......see vaatas mulle üllatunult otsa,kergitas kulme,kehitas õlgu ja küsis,milline saladus.....ma siis ka vahtisin mokk töllakik talle arusaamatult otsa ja ütlesin,no see mida rääkima hakkasid......sa ju ikka hakkasid mingit saladust rääkima.....endal oli krt kuri kahtlus juba sees,et...... No siis oli väike vaikus,arvasin,et kogub mõtteid ja julgust ja siis räägib......mõne aja möödudes Tuust siia maigutas suud hämmeldunult ja küsis,et miks ma arvan,et ta saladust tahtis rääkida......no ma siis sosistasin talle üsna kõrva sisse,et no mida nalja sa muidu sosistad.......Tuust tõmbas pea eemale,vaatas mind pika pilguga ja ütles,mu hääl ära lihtsalt......
Ei saand ma midagi huvitavat ja põrutavat teada.......päeva rikkus see kohe täitsa ära......nagu öeldakse....kohe näha,et vanad sõbrad:D

Meeldib! 3