Inimesed, kes teistest milleski erinevad, äratavad alati huvi, eriti lähtuvalt seksuaalsest orientatsioonist. Need, keda tõmbavad ommasoolised, on maailmas vähemuses, aga alati sütitanud nende fantaasiat, keda on võrratult rohkem. ja miskipärast tekitanud valearvamusi.
Ameerika psühholoog Frank C.Caprio, kes on aastaid uurinud homoseksualismi, on hämmastusega tõdenud, et nii gay'de kui lesbide olemus ja elukorralduse kohta on välja kujunenud palju väärarvamusi.
Järgnevalt analüüsib ta kuut levinumat müüti, mis on seotud lesbidega
1. LESBILISUS ON KAASASÜNDINUD HÄLVE.
Muidugi võib rääkida ka päritud homoseksuaalsesest, aga enamasti tuleks seda käsitada kui sügava ja väljaravimata neuroosi ühte sümptoomi. kuigi enamiklesbilistest kujutleb ka ise, et on sellistena sündinud, et tegemist on hormonaalse hälbega, on see ekslik hüpotees. Tõestuseks on kas või asjaolu, et hormoontablettidega pole veel ühtegi homoseksualisti terveks ravitud, psühhoanalüüsi ja psühhoteraapiat rakendades aga küll. See tähendab, et homoseksualismi juured on pigem psüühilist kui füüsilist päritolu.
Dr. Amoros: "Selline seisukoht ei kannata kriitikat. Teatavasti tunneb homo ära juba teatavate väliste tunnuste järgi, mis on siiski sünnipärased."
2. NAISTE HOMOSEKSUALISM ON RAVIMATU.
Vale! Meditsiini ajaloos on palju juhtumeid, mil lesbidest saanud täiesti tavalised heteroseksuaalid. Tõsi küll, lesbi, kes pöördub arsti poole oma orientatsiooni korrigeerimiseks, sest see ei sobi tema reputatsiooni või elukorraldusega, ei tarvitse seda alateadvuses siiski tõeliselt tahta. Siis on arstil temaga raske töötada, kuna lesbi tugev ja sageli võimukas natuur paneb sellele tegelikult vastu. Kui ta aga sellest orientatsioonist tõeliselt lahti saada tahab ja arstiga tõelist koostööd teeb, saavutab ravi pea alati soovitud tulemuse.
Dr. Amoros:" Siin autor lausa vaasib! Kui homo või lesbi onhi õnnetu, siis mitte oma seksuaalse orientatsiooni tõttu, vaid seepärast, et ta ei leia endale meelepärast partnerit. Kui lesbi on "terveks ravitud", siis võib sellest järeldada ainult seda, et ju siis ikka polnud tegemist sünnipärase aktiivse lesbiga."
3. LESBILISED POLE VÕIMELISED LASKUMA HETEROSEKSUAALSETE KONTAKTIDENI EGA SAAMA NEIST RAHULDUST.
Enamik lesbilisi on tegelikult biseksuaalid. teatud oludes ja meeleolus võluvad neid kontaktid mõlemasoolistega korraga, ühes või teises olukorras prevaleerib aga tõmme kas naiste või meeste poole. Eksivad need psühholoogid, kes oletavad, et kasulik oleks naisel aidata langetada üks selge otsus kas naised või mehed; nagu ka need kes väidavad: kui naist on kas või kordki elus köitnud mees, siis pole ta lesbi! Tegelikus on tõestanud, et naised , keda võib pidada n.-ö. täisväärtuslikeks lesbideks, on ajuti saanud rahulduse ja isegi orgasmi suhtest mehega. Aga jäävadki eelistama naisi kui meestest erutavamaid ja võluvamaid.
4.MASTURBEERIMINR ON LESBILISTE KALDUVUSTE MÄRGIKS.
Kiretu statistika näitab, et tuhanded naised, kes on masturbeerinud, või jätkavad seda usinasti ka abielus, pole iialgi tundnus kiusatust proovida hommoseksuaalset suhet. Masturbeerimine ja homoseksualism pole üksteisega kuidagi seotud.
5.KÕIK LESBID ON MURDEEAS TUNDNUD TUGEVAT TÕMMET OMASOOLISTE JÄRGI JA EELISTANUD NENDE SELTSKONDA.
Homoseksuaalsuse tekkimise ja kujunemise mehhanismis on veel palju mõistetamatut. Kindlasti on tugevaks mõjutajaks esimesed homoseksuaalsed kogemused, eriti kui need saadakse teismelisena, mil tütarlaps on eriti tundlik väliste stiimulite suhtes. Aga selles eas saadud elamusi absolutsiseerida pole alust. Nii elust kui kirjandusest võib leida palju näiteid, mil esimesed homoseksuaalsuse tunnused on naistel vanaduse lävel; või on veendunud heteroseksuaalidest mingite vapustavate sündmuste ajel saanud veendunud lesbid.
6. ENAMIK LESBISID ON MEHELIKU VÄLIMUSEGA.
Jah, lesbid, kes homoseksuaalsetes kontaktides aktiivsemat, seega mehe rolli mängivad, eelistavad mehelikku riietumisstiili ja hoiakut, suitsetavad, et hääl madalamaks muutuks, kannavad lühikest soengut jne. Midagi sarnast ei täheldata aga passiivsete lesbide puhul, kes on väga rahul oma naiselikkusega. Jane MacCinnon, ameerika populaarne naiste homoseksualismi uurija(muide, ka ise lesbi), kirjutab: "Paljud naised, kellel pole mingit kalduvust homoseksuaalsusele, kannavad pükse, pintsakuid, poisipead jne. Nad teevad mida iganes, et mitte keegi neis naist ei näeks. Aktiivsed lesbid aga vastupidi panevad suurt rõhku oma välimuse eest hoolitsemisele, et võluda just seda kaunitari, kellele loodavad meeldida."
LESBILINE ARMASTUS ARVUDES
3% naistest pooldavad ainult lesbilist armastust. 25% naistest on tundnud vähemalt kord elus õrnu tundeid teise naise vastu. Niisugusele järeldusele jõudis ameerika seksoloog Kinsey. 17% naistest on enne 30. eluaastat armastanud oma sugupoole esindajaid. Neist 72% tahaksid tingimata ka tulevikus harrastada lesbilisi suhteid.
Väga Huvitav !