Kunagi teadsin,et tahan loobuda sellest kõigest,mis on siin.Kõik mis on maine.Kõik mis mulle meeldib ja ei meeldi!Ma tahtsin lüüa käega kõigele.Mind ei huvitanud mis tuleb ja mis läheb.Ma olin otsustanud lahkuda.
Kuid järskult mu elu muutus.Mu ellu tekkis päike,rõõm,õnn,naer,soov olla olemas,soov eksisteerida,soov veeta oma aega kasvõi igavledes.Ma teadsin,et õhtul ma näen sind.Ma teadsin et õhtul sa helistad mulle.Ma teadsin, et see on see õige.Ma teadsin , et nii peab.Mulle meeldis,kui pidin sind igatsema , mulle meeldis kui pidin sinust eemal olema.Sest sinu nägemine oli midagi joovastavat.See tõmbas jalad nõrgaks ning lõi sassi pea.Nüüd ei pea ma enam ootama ega vaatama.Sa oled olemas.Ma armastan sind kallis.Ma ei kavatse sind kaotada!

Meeldib! 7