Mind ei ole sul siis vaja, 
kui on lilli täis su käed, 
kui on sõpru täis su maja, 
elust vaid õnne näed.
Tean, et mind sul pole vaja, 
tean, et ainult segan sind, 
tean, kuid siiski ma ei suuda
iial unustada sind.

Kui sa pettunud ja valu
enam taluda ei taha.
Kui su süda mõistmist palub,
siis mu juurde tule sa.
Mina armastan su silmi ka siis,
kui neid nutmas näen.
Armastan ka siis, kui kingid
mulle ainult tühjad käed.

Meeldib! 1