üx änx luuletus:P
  Kas mäletad , kuidas Sa kevadises metsas ko-
Hisevate puude vilus istusid ja kuidas sa sä-
Risedes langesid mu embusse ja ma nägin Sinu kuu-
Valges hiilgavaid silmi ja pilku , mis tulena tõi
Puhastust, mis lainetas nagu kevadised veed rei-
palt tüdinud südamesse ja ma suudlesin Sind roosipõõsas-
te vahel ja ma joobusin sellest pildist,
ning haarasin Sind kirglikult.
Haarasin Sind kirglikult ja väriseva käega pu-
napõski silitades. Ja sa erined põhjalikult oma ilust sel-
tsist, sellest puisest ka räpakile vajunud. Ja mu tü-
tarlaps! Imelikult tunded. Kuist kostev peo kä-
ra uimastas Sind , see oli kõva ja võluv. Sa haarasid ko-
he mu käe ja ütlesid : Jaaniussid ! Siis võtsid Sa
tikud, tõmbasid mitu korda ja alles siis si-
nakas öös lõi leegitsema tuluke. Andest , et as-
tusin poolkogemata Su jala peale , ma teadsin seda , sest mu kõht
oli tõesti piinavalt tühi ja me läksime koju . Õnn, et uks
oli lahti . Einestasime veidi ning siis ütlesid Sa , et tahad Nik-
araagusse sõita. Ehmusin-Jumal-hoid-
ku, kuid miks tahtsid Sa , et ma oma tü-
tarlapse ,oma neiukese kaotaksin .naera , aga naera ja veel kor-
ra Sinule pean ohverdama ja Sinule pean ta-
suma nende ilusate hetkede eest, meie armastust ei saa keegi ma-
ha raiuma, sest suudlesime viimast korda ja ma lahkusin.
Selle viimaseks jumalajätuks huulilt
Palju kuumi suudlusi mu palju kannatanud mä-
Estiku laps, ma palun Sind ära iial mind kee-
ra ., mu õnne unistust .

Loe nüüd seda sama luuletust jättes koguaeg üks rida vahele :) !
Nt :Kas mäletad , kuidas Sa kevadises metsas ko-
Risedes langesid mu embusse ja ma nägin Sinu kuu-

Meeldib! 3