Hinnake , kommige ja lugegeee!!!

 

Head lugemist!

 

Eelmises osas: Astusin vannitoast nuttes välja.Ma pidin kiiremas korras Martiniga rääkima.Helistasin talle ja ta lubas kiiremas korras minu juurde tulla.Kõndisin närviliselt mööda tuba ringi kui kuulsin ukse kella.Jooksin ruttu ukse juurde ja avasin selle.Martin tuli sisse ja küsis kohe:,,Mis juhtus?’’

Ma hüppasin talle kaela ja kallistasin teda nii kõvast kui suutsin.Martin lükkas mu tasakesti eemale ja ütles:Kuule,mis nüüd viga on?Miks sa nutad?Kohe midagi nii hirmsat juhtus või?’’küsis ta natuke muiates.

,,Ma olen rase!’’vastasin ma läbi pisarate.

 

,,Misasi sa oled?’’küsis Martin hirmunult.,,Rase!’’vastasin ma uuesti ja puhkesin veel rohkem nutma.,,Oota, tule istu nüüd korraks’’ütles Martin ja viis mu diivani juurde, ,,kuidas sa rasedaks said jääda,ma ju kasutasin..’’jäi ta lause pooleli.,,Ma ei tea,Martin,ma ei tea ise ka,ära küsi,parem ütle mida me nüüd teeme?’’küsisin ma poisile lootusrikka näoga otsa vaadates.,,Abort,see on ainuke võimalus,ma ei ole veel lapse saamiseks valmis,ma olen LIIGA noor,ma olen kuradi 15 aastane,olen ise alles laps,mis siis rääkida lapse kasvatamisest,ma ei saa iseendagagi hakkama.’’rääkis Martin pahuralt.,,Aga,tal on ju ka hing sees,kuidas me lihtsalt saame..!’’,,Kaisa,mingit muud võimalust pole,abort on ainus lahendus.’’Ma vaatasin poisile kurvalt otsa,ega teadnud isegi kas vihastada ta peale või mitte.,,Ma tahaks nüüd üksi olla!’’vastasin ma lõpuks.,,Kaisa,ära nüüd..’’

,,Martin,saa palun minust ka aru,ma tahan üksi olla.’’Martin ei vastanud enam midagi vaid väljus majast.Nüüd oli mul aega mõelda mida edasi teha.Vanematele ma sellest igatahes rääkida ei kavatsenud,praegu vähemalt mitte.Kas siis Abort oli tõesti ainuke võimalus?

**

Olin otsustanud siiski abordi kasuks ja nüüd oli juba kuu sellest möödunud.Martiniga jäime me õnneks siiski kokku.

Olin arvutis kui mu telefon helises,helistajaks oli Kärolin.Põhjus miks ta mulle helistas oli,et mind jälle kuskle peole kutsuda.Kuna mul plaane niikuinii polnud siis olin ettepanekuga nõus.helistasin ka oma sõpradele,et omaltpoolt kedagi kaasa kutsuda.Õhtu kell 7 pidime kõik saama Kärolini juures kokku.Kella 6 paiku tuli Martin minu juurde,algul vaatasime telekat kuid siis hakkasin ennast peo jaoks valmis panema.Valisin välja riided mis selga panin ja hakkasin meiki tegema.,,Ma ei saa aru,miks tüdrukutel seda meikimist vaja teha on?Ainult aja raiskamine ju!’’vingus Martin,kes ka vahepeal mu tuppa oli tulnud.,,Teie poisid ei jagagi sellest midagi,aga seda ma ütlen:meikimine on hädavajalik!’’Tegin Martini põsele oma huulepulgaga triibu:,,Näed,täitsa armas ju!’’ütlesin poisile ja hakkasin vaikselt toa teise otsa kõndima,ma teadsin,et Martin seda niisama nii ei jäta ja ega ma ei eksinudki.Martin oli kiirelt püsti ja hakkas väikeste sammudega minu poole tulema.,,Teate,preili Kaisa,mida ma nüüd teiega teen?’’küsis Martin kavalalt.,,Oi,ei tea ja ei taha ka teada!’’ütlesin ma naerdes ja üritasin Martini eest jooksu pista.,,Tule siia!’’karjus Martin mulle naerdes järele joostes.Lõpuks sai ta mu kätte:,,Sul veab,et meil praegu kiire on,saad oma karistuse millalgi hiljem kätte!’’ütles Martin ja võttis mul käest kinni,et mind alla korrusele viia.Panime mõlemad ketsid jalga ja astusime uksest välja.Jõudsime Kärolini juurde alles siis kui pidu juba käis.Astusime majja sisse ja üritasime tuttavaid üles leida.Järsku jäi Martin seisma:,,Oi ei,ainult mitte Agnes!’’pobises ta omaette.,,Mis Agnes?’’küsisin mina kohe.,,Ei midagi!’’vastas Martin ja üritas ennast kellegi eest varjata.Natukese aja pärast oli kuulda kuidas keegi üle terve maja Martini nime hüüab.Martin kõndis kiirelt teise tuppa kuid juba oli hilja,Agnese nimeline tüdruk oli teda juba näinud ja jooksis nüüd suu kõrvuni poisi poole.,,Martin musi,nii hea sind näha!Need kolm päeva ilma sinuta on täiesti võimatud olnud!’’ütles tüdruk ja kallistas poissi tugevasti.,,Oodake,mis siin nüüd toimub?’’küsisin mina.,,Martin,kas sa siis polegi oma sõpradele rääkind,et me käime?’’küsis tüdruk rõõmsalt.

 

 

 

 

Meeldib! 14