ja nii vois see koik kord olla........

Mäletate tüdrukut kes säras alati ,kes ei nutnud kunagi ,kes suutis olla alati õnnelik ,kes jäi igas olukorras tugevaks ,kes kilkas alati väljas olles ,kelle naeru oli alati kõikjale kuulda ,kes oli alati su kõrval kui teda vajasid ,kes tantsis ka vihmase ilmaga väljas ,keda kunagi ei hoidnud miski tagasi ,kes kukkudes tõusis ja naeratas ikka ,kelle silmist ei kadunud kunagi see sära ,vahel ma lausa vihkasin seda sära ,vahel ma tahtsin et ka tema oleks kurb ,ma soovisin et ka tema valaks pisaraid ,et temaga ei oleks kõik alati parimas korras ,et temaga ei juhtuks neid seiklusi.

Aga nüüd meenutame pisarad silmis seda tüdukut kes naeris ja säras ,nüüd ta on murdunud ,ta ei saada enam õhtuti neid naljakaid sõnumeid ,sa näed teda alati nii et ta silmis on pisar ,ta tahaks lõpetada oma elu ,ta ei naerata enam sulle ,pole ammu kuulnud seda naeru mis tuleks südamest ,ta on murdunud ,tal on valus ta nutab ,ta ei jaksa enam kaua nii ,ta ei vääri seda , ma kahetsen et kunagi soovisin teda sellisena näha ,ma tahan endist teda tagasi ,ta ei ole väärt sellist elu ,ta väärib ainult parimat ,ta ei tohiks kunagi nutta!

Meeldib! 3