Mis on saanud sellest, väiksest armsast tüdrukust...?
Kes naeris alati, kes ei olnud kuri, kes ei olnud paha, kes ei olnud kurb, kes ei olnud vihane, kes ei teinud välja kurjusest selles julmas maailmas…
Kes naeris alati, kelle silmad särasid, kelle naeratus vallutas maailma, kelle silmis polnud kurjust. Seal valitses vaid piiramatu headus...
Kes hoolis alati teistest, kes aitas alati neid, kes muretses teiste pärast, kes mõtles alati neile, jättes enda tahaplaanile…
Kes keksis nõnda kergelt, mööda põlde, mööda metsi, mööda tänavaid.
Kellel polnud muresid, kes tundis elust rõõmu, kes oli nõnda armas, nõnda jõuetu ja häbelik.
Kes nägi ka kõige halvemas asjas selgust ja kindlat lahendust.
Kelles õhkus südamlikkust ja heatahtlikkust.
See väike armas tüdruk kasvas suureks, nägi maailma julmust, teiste ükskõiksust ja piiramatut ülbust.
Ta taipas, et teda vaid ära kasutatakse ja temaga vaid kasu pärast suheldakse.
Ta tundis ühepoolse armastuse valu, ta tundis üksindust, ta tundis jõuetust.
Ta tundis et kõik on muutunud..

See väike armas tüdruk, kasvas suureks ja nägi maailma julmust…

Elu muutis mind......
 

Meeldib! 8