põlenud keha jäätunud hing päikese kiired peksavad mind
närtsinud elu kuigi sellel on hind kes olen küll mina kas tunned sa mind

pimeduse ori saatuse vari tean seda kus on lõpp mis edasi meist saab
tühjuse tuli paradiisi jõgi on see mida käega iial katsuda sa

leegitsev meri varjude maal nii kurvalt siin olen sest elu ma tean
liivane põhi kus kõnnin siin taas kõik kallid on läinud on lahkunud nad

minu sees on tühjuse linn kus põlevad majad seal põleb mu hing
tahaks lennata nagu inglite lind et kaotada valu kus elan ma siin

hingede jõgi mis voolab mu teel nad küsivad miks nii valus on meel
jumalate meri nii tühi on see ei pääse me sinna sest unistus on see

põleb me elu lollide mäel me loodame palju kuid lõppu ei näe
nii veereb me elu mida iial ei tea olen see kes räägib ei usu mind sa. 

Meeldib! 4