Maailma ära väsitanud,
hinge maha põletanud (kuid siiski)
pole lootus läinud,
kuigi silmad on valet näinud,
et ükskord saan su endale.

Tuul on segi ajand juuksed,
hääletuks on jäänd mu nuuksed (ja jälle)
seisan siin ja ootan,
keelatud ei ole ju loota,
et ükskord saan su endale.

Ref:
Külmetand mind põhjatuuled,
hääl on kähe, puruks huuled, siiski hüüan:
"Tahaksin ma suuta,
kuid ainult sina võid mu maailma muuta,
sest sa kuulud minule!"

Üksi liiga raske olla,
tahan sinu juurde tulla (kuid sa ei tohi)
mulle andeks anda,
jalutama mu'ga tulla randa
ja öelda, et kuulud minule.

Sa vaatad mind ja tasa nutad,
mu viimse mõistuse mu'lt võtad (kui ütled)
armastan sind kahtlemata,
kuid ei tohi sind ma tahta,
kuigi kuulun sinule.

Ref:
Külmetand mind põhjatuuled,
hääl on kähe, puruks huuled (siiski hüüan)
"Tahaks minagi suuta,
kuid ainult sina võid mu maailma muuta,
sest sa kuulud minule!"

 

Meeldib! 14