helesinised käpikud käes
seisan täiskuu all öisel alleel
kuulen huntide ulgu
nad saadan ma põrgu
vaid vaikides edasi läen

otsin sind läbi paljude karjete
piinast vaid haigeks jääb hing
mäletan veel kuis seal varjetee ees
mind kompas su kadunud hing...

sind ma armastan vaikides
mu libahunt
tahaks joosta su kannul nii päeval kui ööl
aga sina ei tule, sest armastad mind
püüad säästa mind piinadest
õilishing

AGA MINA EI TAHA
kas kuuled kas kuuled
jagame sinu valu
mu säärtel mu huultel
pure mind pure mind
kuni saan sinu omaks
ja jagan siis sind
muutes hundiks nii palju kui suudan ja saan...

Meeldib!