Teiste silmis oleme 2 vanamutti,
kes lükkavad kingad jalast, viskavad kandekotid maha,
söövad surmavas annuses koogikesi.
Aga TEINETEISE jaoks oleme me meie ise,
aastate möödudes natuke kannatada saanud,
kuid siiski need samad tüdrukud,
kes mänguväljaku müüril istudes kommikotti jagasid,
meid ei takista ei kortsud, prillid ega hõbedased juuksed.
Optimistlik lähenemine oma vanusele....noorus ei kao kuhugi...
Ega see noorus ei kao jah, kui suudad elus hoida sisemise kire leidmaks päevas või üheainsa optimismikillukese.
Kus on kortsud ja suur kandekott, nii ka ei tohi mõelda, naine on vallatu plika ikka....
Need tulevad 50 aasta pärast, ma pean silmas kortse!!!
heh - kui seda lugesin , tundsin ennast ..ja sind - kuigi pole me jagand ei kommikotti ja pole meil kortse ega prille ega veel vähem hõbedasi juukseid - aga selle eest on rõdu neljas rida - kamalutäis taskurätte , ühine teatud kapi koristamine jne....
väga ilus...!
No need hõbedased kortsud koos prillidega-see veel kauge tulevik...
Mida rohkem neid rõdusid ja kappe, seda veel kaugem .....
Ikka noored ja vallatud!!!