Elas kord üks väike tüdruk , ta nimi oli Karina . Ta oli 6 a . Kuid tal polnud ühtegi sõpra , aasta pärast pidi ta kooli minema kus teda mõnitati , peksti , kiusati . Võib öelda et ta elu oli ei olnud parim , pealegi veel ta vanemad olid alkohoolikud . Isa peksis teda , tal oli polnud kodus midagi kunagi teha , kuna oli peres ainus laps . Seega käis ta ka üksi väljas mängimas , ta polnud kunagi rõõmus , ta nuttis pidevalt . Ta armastas vihma kuna keegi ei saanud aru et ta nutab seeaeg . Teised kiusasid teda ilmselt seepärast et ta oli väga kole ja võib öelda ka et suhtselt paks . Igapäev kordus sama asi nii koolis kui kodus ja väljas .
Ühel päeval kui oli ta 15. sünnipäev , läks ta samuti üksinda välja . Ta läks kiigule mis oli ta maja juures , seal oli kaks poissi , nad olid samuti eestlased ja ta hakkas nende poistega suhtlema . Ta oli õnnelik , esimest korda elus , ta leidis omale sõbrad . Nad käisid igapäev kolmekesi väljas . Karina hakkas ühega neist käima . Kui Karina 18 sai , oli ta imeilus tal oli palju sõpru , tal polnud ühtegi vihavaenlast ja ta oli ikka selle poisiga koos . Ta sünnipäeva pidu oli väga tore , mis jäi paljudele meelde . Ta oli enamiku oma elust nüüd õnnelik . Ta suri vanadusse , aga õnnelikult .
 

Meeldib! 7