Kunagi ammu oli meil mingi värk,
Sinu pusa oli minu lemmiksärk.
Me jalutasime ringi, nautisime üksteise seltsi.
olid musid, olid kallid ja muud sellist värki.

Aga ilus aeg sai otsa, vahel ikka juhtub,
et üks enam ei naudi ning siis lahkub.
Suhtlus lõppes, ainult kiri või kaks,
Sina pidasid mind halvaks ja isekaks.

Kuni ühel hetkel taas,
avastasid, et olen sama inimene ma.
Nautisid suhtlust, isegi kaissu ronisid,
teades mu reaktsiooni, ütsid, et suitsugi kimusid.

Meie vahel sõprus, ehk midagi veel,
ütlesid Sa ise, kuigi olin õhukesel jääl.
Oot, miks jääl, kui olime parimad,
seetõttu, et ilmselt pidid Sa valima.

Sisu on hägune, kuid kõne mäletan hästi,
kell 1 oli öösel, just magasin end kasti.
Sa ütlesid, et usaldus läinud, mida tegin ei tea,
soovin, et meeles oleks öised read.

Hommikul ärkasin, vihast kaotasin pea,
tööl veidi rahunesin, sõbrad olid head.
Järgmisel päeval kadusin Su elust,
teadmata oma veast või põhjuse olemasolust.

Siiamaani ma ei tea, miks tuli see kõne,
kuid..
Kui juba teist korda tegid nii,
siis mine Sa perse,
Ma olen Sust üle.

Hüljatud
(Nuppel)

Meeldib! 1