Ma ei taha teada Sinu saladusi,
igaühel on neid õigus omada.
Ühte vaid palun, ütle mul:
mis on Su nimi,
Kallis, võõras öine rändaja.

Minu hinge salakambritesse tule,
midagi Su eest mul pole varjata.
Ühte vaid palun, ära veel
küsi mu nime.
Sest et seda öelda ma ei saa.

Refr.:
Tunnen kuidas mind sa kutsud,
aga tulla veel ei saa.
Saladuseloori varjus
peame elama.
Kuigi tundub, et me rajad
eal ei ristugi, on nii:
pimedus meid ühte liidab
lõpuks ikkagi.

Sinu eest ma anda võiksin oma vere,
Sinu pärast kõigest valmis loobuma,
Mida küll mõistus raevukalt keelata püüab,
seda süda eal ei andesta.