*Lihtsalt istun ja mõtlen sinust.Mõtlen mälestustele mis kuulusid meile.Mu südames on auk mille tekitasid sina.Ma üritan, kuid ei suuda sind unustada.Üritan mõelda muule aga ei suuda.Ükskõik mida ma ka ei teeks või ei ütleks oled sina mu mõtetetes.Igatsen sind ja su puudutusi. Igatsen aega, kui sa mul veel olemas olid!
Meie algus oli ilus, kui nüüdseks on sellest välja kujunenud tülid ja armukadedus võib öelda, et isegi viha. Sa olid nii hea, kui nüüd oled armukade tõbras, kes arvab, et võib mulle haiget teha. Sa eksid, kuna ka minu kehas valitseb kurjus ja kättemaks. See ei anna mulle küll midagi erilist aga annab tunde, et ka ma suudan tugev olla. Ma ei lase sul endale enam haiget teha, nüüd on sellega lõpp. Ma lubasin endale, et sa kannatad minu pärast, nii nagu mina sinu. Iga valatud pisar sinu pärast, teeb sulle veel rohkem valu, see purustab su südame. Iga hetk mille olen raisanud mõeldes sinule, piinab sind igavesti. Iga möödunud päev, mil olen sind igatsenud, paneb sind tundma hirmu. Iga teine mees kellega ma koos olen olnud, paneb sind tundma armukadedust. Aga miks ? Sul ei ole ju põhjust, kuna sa käitusid nagu ma oleks sulle mingi fucking kaltsunukk, kellega võisid mängida ja hiljem nurka visata. Ei, ma olin inimene ja mul oli süda, kuni sa selle võtsid ja viskasid pilvelõhkujast alla. Nüüd elab minus väike saatan, kes on õelam ja vastikum, kui iial varem. Siit saab alguse minu kättemaks, mis on määratud sulle, mu kiisuke. Ma tänan sind selle eest, et sa olid mul olemas, kui ma sind kõige rohkem vajasin. Kõige enam vihan ma end selllepärast, et ma ei suuda sind vihata, sest ma armastan sind .

Aitähh kullake(K)

Meeldib! 6